Lõkõriq
Lõkõriq mahutas ühte ansamblisse seto meestelaulu, iiri pubimuusikat, vene rokki ja räppi. Seda kooslust kandis üks mõte: pärimus peab olema tänapäeva elav muusika, mitte klaasi taha pandud stiilinäide.
Viimati eetris · Petüskaup
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Hämmär hällüs3 korda eetrisviimati
- 2Petüskaup2 korda eetrisviimati
- 3Vanakõbikõnõ2 korda eetrisviimati
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Lõkõriq tuli 2001. aastal Tartus kokku võro-seto seltskonnana. Nad ei küsinud, kuidas vana laulu võimalikult muutumatult taasesitada, vaid kuidas panna võro- ja setokeelne laul kõlama nüüdisaegselt ja elavalt. Lauljate tugev pärimuslik taust andis vabaduse tuua lõunaeesti keeltesse väga erinevate rahvaste ja ajastute ainest ning põimida seda omaloominguga. Ansambli nägu ei kujundanud seega üks pillikõla ega pärimusliik, vaid see, kuidas võro kuraas ja seto iluskurblik tunne võõra või vana laulu omaks muutsid.
Nimi kandis sedasama ideed. Lõkõriq tähendab leigareid ehk muusikuid, kes käivad peolt peole ja talust tallu. Rändava pillimehe roll kätkeb nii pöörast peorõõmu kui ka itkuni ulatuvat kurbust. Sama lai emotsionaalne vahemik ilmnes albumil, kus eri suunad seisid kõrvuti: ühe plaadi sees liiguti eesti rahvalikust muusikast seto räpini.
Tuntuks saamine
Esimene plaat „Süä kisk“ ilmus 2002. aastal ning selle 19 pala andsid haruldaselt laia ülevaate ansambli katsetustest. Eesti Muusikaakadeemia üliõpilane Tiinamai Poomann tõi albumi repertuaari uurides nelja loo näitel esile neli suunda: eesti rahvalik muusika, iiri pubimuusika stilisatsioon, vene ansambli Ljube eeskujul tehtud laulud ja seto räpp. Samas töös tõstis ta eraldi esile Merca tähtsuse nii kollektiivi kui ka selle repertuaari kujunemises. Juba esimeselt albumilt on kuulda, kuidas ansambel eri muusikamaailmu teadlikult kokku pani.
Muusika ja tuntumad lood
Repertuaari kujundas mitu inimest. Merca kirjutas vene rahvaviisidele setokeelseid sõnu. Urmas Kalla tõi juurde vanu Peipsi äärest pärit laule ja Evar Riitsaar kandis edasi iidseid seto meestelaule. Aapo Ilves ja Jaan Pulk lisasid omaloomingut. Nii võisid Nick Cave’i laulumaailm ja boolero kohtuda kohaliku pärimusega, ilma et ansambel oleks piirdunud pelga eksootilise töötlusega. Teine CD „Undsõn ilman“ kinnitas, et esimese plaadi avarus polnud juhuslik kõrvalepõige, vaid kollektiivi põhihoiak.
Sama mõte kandus lavale: laule saatsid tantsunumbrid, milles flamenco kirg põrkus seto kargusega. See lavapilt võtab Lõkõriqi kõige paremini kokku: nende pärimus ei seisnud paigal, vaid läks teise kultuuri ja teise ajastu materjaliga julgelt tantsima.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 04.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.