Kuidas alustati

Richard Wayne Penniman kasvas Maconis Georgia osariigis peres, mille elu keerles kiriku ümber. Ta laulis pere gospelansamblis ja sai Macon City Auditoriumis töötades lähedalt jälgida gospeli- ja rütmibluusiesinejaid. Neljateistkümneaastaselt lahkus ta Maconist rändtrupiga; juba teismeeas esines ta nime Little Richard all. Atlantas näitasid laulja Billy Wrighti kõrge soeng, jumestus ja gospelist kantud hõige talle, et heli ja vaatemäng võivad kokku kuuluda.

Kaheksateistkümneaastaselt tehtud esimesed RCA salvestused tõid tähelepanu vaid kodukandis. Pärast isa mõrvamist pesi ta pere ülalpidamiseks Greyhoundi jaamas nõusid ning naasis seejärel ansambliga the Upsetters lavale. Nende demolint jõudis Specialty Recordsi produtsendi Bumps Blackwellini, kes kuulis selles dramaatilist, kirikukogemusest kujunenud häält, mis polnud varasematel plaatidel esile pääsenud.

Tuntuks saamine

See puuduv jõud pääses valla 1955. aasta septembrikuisel New Orleansi salvestusel. Tavapäraste bluusivõtete reas pettunud Little Richard hakkas lõunapausi ajal klaveri taga vallatlema; Blackwell viis sama energia stuudiosse tagasi ja „Tutti Frutti“ kujunes lauljale üleriigiliseks läbimurdeks. Lugu jõudis rütmibluusi edetabelis teisele ja popiedetabelis seitsmeteistkümnendale kohale. Järgmise kaheksateistkümne kuu jooksul tegid „Long Tall Sally“, „Rip It Up“, „Lucille“ ja teised eri kuulajaskondadeni jõudnud hitid temast ühe rokkmuusika esimestest tähtedest.

Muusika ja tuntumad lood

Heli ja välimust ei saanud lahutada: hoogne klaver, hääl, mis hüppas gospellikust tulest kähedasse karjesse, kõrge pompadour-soeng, silmalainer ning riided, mis pidid ruumis pilgud endale tõmbama. Tema esinemised pakkusid vabaduse ja lavalise ülevoolavuse eeskuju nii Beatlesile, Mick Jaggerile kui ka Prince'ile.

Edu ja tunnustus

Esimese edulaine haripunktis astus ta sellest kõigest kõrvale. 1957. aasta Austraalia turnee ajal loobus ta ilmalikust muusikast, et asuda õppima teoloogilises seminaris ja tegema gospelitööd. 1962. aastal naasis ta roki juurde ning tuuritas Suurbritannias ja Saksamaal koos Beatlesiga, kes teda juba jumaldas. Uued salvestised ei küündinud kunagi esimese plahvatusliku perioodi tasemele, kuid tema lavakarjäär sai korduvalt uue hoo Las Vegase etendustel, televisioonis ja rock'n'rolli taaselustanud kontsertidel.

Mis sai edasi

Tunnustus jõudis talle lõpuks järele: 1986. aastal võeti ta Rock and Roll Hall of Fame'i esimeste liikmete hulka ja 1993. aastal pälvis ta Recording Academy elutööauhinna. Pärast seda, kui ta 2002. aastal teatas kontsertesinemistest loobumisest, tuli ta mitu korda lavale tagasi. 2013. aastal taandus ta pärast südamerabandust taas. Kui temalt 1990. aastal televisioonis legendaarse enesereklaami kohta küsiti, vastas ta, et pole edev, vaid veendunud.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 04.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada