Lisa del Bo kasvas Bilzeni lähistel kuuelapselises peres. Tema isa oli gregooriuse kirikukoori eeslaulja; kaheteistkümneaastasena hakkas Lisa laulma Mopertingeni kooris. Umbes kahekümneselt õppis ta Genki muusikaakadeemias noodikirja ja klassikalist laulu. Samal ajal võttis ta juhatada lastekoori Do Re Mi ja jäi selle ette kokku kahekümneks aastaks; lisaks laulis ta pulmamissadel. Elukutselisele karjäärile ta siis veel ei mõelnud.

Pööre saabus pärast pikka veenmist. VTM-i saates Soundmixshow esitas ta Vaya Con Diose loo „What’s A Woman“; suurim mure oli, et ta ei häbistaks end oma koorilaste ees. Ta võitis. Kui karjäär seejärel toppama jäi, sai Belgia Eurovisiooni eelvoorist talle päästerõngas. Looga „Vlinder“ saavutas ta 1993. aastal kolmanda koha. See lugu jäi talle armsaks: 2020. aastal ütles ta, et esitab seda endiselt peaaegu igal esinemisel.

Kolm aastat hiljem leidis mänedžer Piet Roelen, et Lisa oli jõudnud taas samasse seisu. Ta helistas Lisale loo „Liefde is een kaartspel“ pärast kell kaks öösel ja ennustas kohe võitu. Lisa ise ei aimanud algul loo võimalusi: talle tundus see vanamoelisem kui „Vlinder“ ja tekstist ei saanud ta peaaegu üldse aru. Ometi võitis ta konkursi De Gouden Zeemeermin. Hiljem nimetas ta seda eelvooruvõitu oma karjääri ilusaimaks hetkeks: Flandria oli pidanud teda artistina piisavalt heaks.

Eurovisioon Oslos ise nii muretu ei olnud. Festivalinädalal jäi tal poja armulauatalitusel osalemata ja ta mõtles pidevalt oma lastele; enda sõnul tahtis ta tegelikult põgeneda. Entusiastlik publik andis talle uut energiat; Belgia jäi lõpuks kuueteistkümnendaks. Karjääri jaoks oli olulisem, et tuntus ulatus ühest festivaliõhtust kaugemale. Duett „Eenzaam zonder jou“, mille ta esitas koos Bart Kaëlliga, tõusis Vlaamse Top Tieni esikohale. Projektides „Best of The Sixties“, „Best of The Fifties“ ja „Best of The Forties“ sai armastusest vanemate laulude vastu tema kava äratuntav osa.

2018. aasta lõpus andis ta esimesed Lisa Gelooft-kontserdid ja tõi kavva isiklikuma tooni. 2025. aasta mais teatas piirkondlik telekanal TVL, et ta oli selleks ajaks andnud kirikutes sada vaimulikku kontserti. Samal kevadel ilmus „Daarom“, tema kolmas vaimulik album. Ta oli selle kallal töötanud poolteist aastat ning tema enda sõnul olid albumi tuumaks sallivus, armastus ja lootus. Nii seisab endine koorijuht endiselt laval, kuid tema kavas on flaami popi ja retrolugude kõrval ka vaimulik muusika, millest tema lugu kunagi alguse sai.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga31 allikatKontrollitud 20.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada