Kuidas alustati

Ronstadt kasvas üles Tucsonis, kus pere klaveri ja kitarri ümber kohtusid Mehhiko, Saksa ja angloameerika traditsioonid. Tema isa Gilbert laulis Mehhiko laule, õed-vennad lisasid harmooniad. Lapsena arvas Ronstadt, et hispaania keeles lauldakse ja inglise keeles räägitakse. Selle kodust saadud muusikatunnetuse võttis ta kaasa Los Angelesse, kus liitus Bob Kimmeli ja Kenny Edwardsiga folkrokitrios The Stone Poneys.

Tuntuks saamine

„Different Drum“ tõi 1967. aastal The Stone Poneysi ja Ronstadti hääle üleriigilistesse edetabelitesse, kuid juba 1968. aastal lahkus ta triost ja alustas soolokarjääri. Otsustav hüpe tuli 1974. aasta albumiga „Heart Like a Wheel“. Peter Asheri produtseeritud plaat ühendas kantri, roki ja popi; nii album kui ka tema salvestus loost „You're No Good“ jõudsid esikohale. Ronstadt oli laulude tõlgendaja, mitte laulukirjutaja: tema kunst seisnes lugude valimises ja selles, et iga laul kõlaks värskelt ja tema omana.

Muusika ja tuntumad lood

Edu võimaldas tal mitte jääda ühe muusikasuuna juurde. Kantrirokile järgnesid uus laine, roll Broadwayl ja filmis „The Pirates of Penzance“, orkestriseadetes standardpalad koos arranžeerija Nelson Riddle'iga ning lähiharmooniad Dolly Partoni ja Emmylou Harrisega albumil „Trio“. Kõik need nõudsid sama hääle kasutamist eri moel.

Kõige selgemalt pöördus ta juurte poole 1987. aasta mariachi-albumil „Canciones de Mi Padre“. Ronstadt harjutas intensiivselt umbes aasta, et viia laulud professionaalsele tasemele. Ta ütles, et Mehhiko muusika oli tema juurtemuusika, mitte Appalachia oma. Plaat, mis oli plaadifirmas muret tekitanud, sai kahekordse plaatina staatuse ja näitas kuulajatele tema Mehhiko-Ameerika juuri, mida Saksa perekonnanimi oli sageli varjanud.

Edu ja tunnustus

Tema üksteist Grammy-võitu hõlmavad poppi, kantrit, ladina muusikat, lastemuusikat ja muusikafilmi. Talle anti National Medal of Arts, ta võeti 2014. aastal Rock and Roll Hall of Fame'i liikmeks ning 2016. aastal pälvis ta Recording Academy elutööauhinna. Nii „Heart Like a Wheel“ kui ka „Canciones de Mi Padre“ võeti Library of Congressi National Recording Registry nimekirja.

Mis sai edasi

Degeneratiivne neuroloogiline haigus võttis temalt lauluhääle. Ronstadt andis oma viimase kontserdi 2009. aastal ja teatas 2011. aastal karjääri lõpetamisest; hiljem tuvastati haigus progresseeruva supranukleaarse paralüüsina. Kontsertide asemel keskendus ta mälestusteraamatule, dokumentaalfilmile ja vestlustele teda kujundanud Sonora piirialadest. Kui ta 2022. aastal oma Mehhiko salvestistest rääkis, palus ta, et kuulaja ei jääks kuulsa esimese albumi juurde, vaid kuulaks ka teist.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 07.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada