1965. aasta sügisel võistles Linda Peet Göteborgi eesti skautide spordipäeval Põhjala tütarde eest. Järgmisel kevadel õppis ta kohaliku Eesti Algkooli kolmandas klassis. Juba lapsena kuulus ta seega keskkonda, kus eesti keel ja seltsielu käisid kõrvuti.

1977. aastal andis Stockholmi plaadifirma Estonian Voice välja LP „Laulusild“, mille pealkiri seisis ümbrisel ka inglise ja rootsi keeles: „A Bridge of Song“ ja „En bro av sång“. Sellel 1977. aasta plaadil laulis Peet ühena Jüri-Peetri esinejatest. Kollektiivi keskne pillimees ja laulja oli Jüri Pannas; kaasa tegid veel Peeter Albo, Roger Bengtsson, Rickard Jonsson, Maritta Idavain ja Viljar Nairis.

Kaks aastat hiljem salvestati Göteborgis stuudios Ljudspåret „Laulusild nr. 2“. Peet laulab kolmeteistkümnest palast üheksal, nende seas „Ema roosid“, „Vaid minu süü“, „Joodel-tüdruk“, „Halleluuja“ ja „Tormine päev“. Lauldi eesti ja rootsi keeles: Jüri-Peetri algupäraste palade kõrval kõlasid rahvusvaheliste laulude eesti- ja rootsikeelsed töötlused. Peet laulab mõlemal plaadipoolel — paladel 1–4, 6 ja 8–11. Keelte kõrvutiseis paistab välja juba pealkirjadest: „Vaid minu süü“ kõrval on rootsikeelne „Jag var så kär“, „Tormine päev“ kõrval „Stormiga dag“ ja ingliskeelne „Stars Never Shine“. Plaadi avas Jüri Pannase viisiga ja Viljar Nairise sõnadega „Laul Esto 80-le“. Samale LP-le mahtusid nii rahvusvahelise popi töötlused kui ka väliseestlaste enda suurpeoks loodud laul.

Peet ei laulnud ainult tantsuansamblis. ESTO-80 laulupeol seisis ta Harry Truusi juhatatud Göteborgi Eesti Naiskoori lauljate seas koos mitme Jüri-Peetri kaaslasega, nende hulgas Maritta Idavainiga.

Väikesest koolist ja noortetegevusest jõudis Linda Peet Göteborgi eestlaste muusikaelus koorilaulu ja stuudioplaadini. ESTO-80 laulupeol Stockholmis astus ta kuulajate ette mitte üksiku plaadihäälena, vaid terve naiskoori koosseisus.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga39 allikatKontrollitud 22.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada