Liisi Koikson sündis 4. juunil 1983 Kilingi-Nõmmes. Tema esimene lauluõpetaja oli aastatel 1991–1999 Toomas Voll ja lauluvõistlused tegid tema hääle avalikkusele tuttavaks juba lapsepõlves: võistlusel „Laulukarussell“ saavutas ta 1992. aastal kolmanda koha ning kahel järgmisel aastal esikoha. 1994. aastal valiti ta Itaalias Zecchino d’Oro festivalil parimaks välisesinejaks. Keskkooli järel õppis Koikson Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Mare Väljataga klassis; õpingud ja lavatöö käisid algusest peale kõrvuti.

Debüütalbumi „The Gemini Diaries“ eest pälvis ta 2003. aastal Eesti muusikaauhindadel nii uue tulija kui ka parima naisartisti auhinna. 2005. aasta eestikeelsele albumile „Väike järv“ järgnesid aasta naisartisti ning džässi-bluusiartisti tunnustused. Samal kümnendil liikus Koikson vabakutselisena popplaadi, džässikava ja muusikalilava vahel: ta laulis Mariat muusikalis „Helisev muusika“, Amnerist muusikalis „Aida“ ja Maria Magdalenat muusikalis „Jesus Christ Superstar“.

Žanrisilti pole ta omaks võtnud. Koikson on öelnud, et seisab ühe jalaga džässis ja teisega popis: popipublik kuuleb temas džässi, džässipublik poppi. Varastest kuulamiselamustest on ta meenutanud Anttila kataloogist juhuslikult tellitud Ella Fitzgeraldi kogumikku. Teismelisena ei teadnud ta veel, kes Fitzgerald on, kuid kuulas plaati seni, kuni tundis seda peast.

Aastatel 2011–2014 õppis Koikson Londonis Tech Music Schoolis ja omandas bakalaureusekraadi. Koolitööd sundisid teda seal ise lugusid kirjutama ja salvestusprogrammi selgeks õppima. 2017. aasta album „Coffee for One“ tõi esimest korda plaadile tema enda lood ja viis senise loomuliku kõlapildi tugevamalt produtseeritud elektroonilise popi suunas; 2019. aasta lühialbum „Bittersweet“ jätkas samal kursil veel julgemalt.

2017. aastal hakkas Koikson musitseerima ka trios koos Marti Tärni ja Sander Möldriga. Välismaal Eesti muusikat tutvustavast kavast kasvas välja hõre kõlamaailm, mis rajanes kuuel käel ja Koiksoni häälel. Trio album „All õhtutaeva“ ühendab uues seades Eesti meloodiaid ja Marie Underi tekstile loodud originaalloo.

2026. aasta kevadel tunnistas Koikson, et argikohustused olid tema sidet muusikaga nõrgendanud. Ta oli hakanud oma kalendrit teadlikumalt juhtima, kirjutas taas uut muusikat ja kavandas aasta lõpuks plaati. Tema enda lause võtab pika tee hästi kokku: „Mulle on oluline muusika ja mida ma oma häälega selle peal teha saan.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga34 allikatKontrollitud 20.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada