Lida Goulesco
Lida Goulesco diskograafia on napp. Ent selle vähese taga on elu, mis viis revolutsioonijärgsest Peterburist Pariisi kabareedesse ja sealt Euroopa lavadele.
Viimati eetris · Brule,Brule D'amour, Tzigane
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1gari gari5 korda eetrisviimati
- 2Brule,Brule D'amour, Tzigane2 korda eetrisviimati
- 3Vsiega Z'gitaroi1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Vene pagulaskonna kunstnik Boris Pastuhhov maalis noorest Lida Goulescost portree; Prantsusmaa Rahvusraamatukogus hoitakse ka muid laulja portreematerjale.
- Haruldane teleülesvõte tema esinemisest kestab umbes kolm minutit ja sisaldab kaht laulunumbrit.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Lida Goulesco sündis 1917. aastal Peterburis. Tema isa oli Rumeenia viiuldaja; pärast revolutsiooni lahkus pere Venemaalt, elas mõnda aega Konstantinoopolis ja asus seejärel Pariisi. Vene pagulaskonna muusika oli tema esimene kool: restoranides ja kabareedes esinesid tema isa kõrval lauljad ning mustlasromansside esitajad, kellelt ta võttis üle esituslaadi ning õppis laulma ja tantsima. Goulescot eristasid kaunis kontraalt ja kirglik esitus.
Tuntuks saamine
Seitsmeteistkümneaastaselt alustas Goulesco ühes Pariisi restoranis soolokarjääri. Ilmekas hääl ja dramaatiline lavaline esitus tõid talle Pariisi publiku tunnustuse. Peagi järgnesid kontserdireisid: ta laulis New Yorgis, Londonis, Roomas ja mujal.
1950. aastate keskpaigaks ei laulnud Goulesco enam ainult teiste laval. 1955. aastal juhtis ta Pariisis vene kabareed, kus astus ise üles ja kutsus esinema teisi muusikuid. Nii ühendas ta artistitöö kabareeperenaise ametiga.
Muusika ja tuntumad lood
Goulesco repertuaar oli väike, kuid äratuntav: vene romansid, traditsioonilised mustlaslaulud ja hiljem ka üksikud Nõukogude heliloojate teosed. Ta ei püüdnud sellest lõputut kataloogi teha; keskmesse jäi hääl, mis suutis muuta tuttava meloodia väikeseks draamaks. Seda on hästi kuulda loos „Gori-gori“: see ei toetu stuudioefektidele, vaid tema esituse pingele.
1960. aastate lõpul esines ta Lõuna-Prantsusmaal mustlasmuusika festivalil koos viiuldaja Schnuckenack Reinhardti ansambliga. 1970. aastal kutsuti Goulesco nende Saksamaa turneele ning kontserdisalvestisest sai ühise plaadi alus. Teine tähtis salvestis ilmus 1976. aastal Pariisis: tema häält saatsid seal pianist Niki Goulesco ja Gyula Kokasi ansambel.
Edu ja tunnustus
Goulesco kuulsuse kese oli eelkõige lava, mistõttu napp diskograafia ei anna tema kontserdireiside ulatusest täit pilti. Lida Goulesco suri 5. juunil 1977 Pariisi eeslinnas ja maeti Sainte-Geneviève-des-Bois’ vene kalmistule.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 05.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
