Lia Laats
Lia Laats mängis August Jakobsoni teoses „Elu tsitadellis“ nii kaamera ees kui ka Vanemuise laval. Nende kahe ülesastumise vahele jäi ligi kolmkümmend aastat.
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Maarika Laul90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- 1975. aastal valmis Eesti Telefilmis dokumentaalfilm „Teatrihetked Lia Laatsiga“.
- 2002. aastal pälvis Lia Laats Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Keskkooli ajal veetis Laats ühe suve Läänemaal Konuveres sugulaste juures. Ta õppis seal lehma lüpsma, heina niitma ja rukkivihke siduma. Aastakümneid hiljem meenutas ta ajakirjanik Enno Tammerile: „Talutöö ei unune, see jääb sinusse nagu rattaga sõitmise oskus.“ Kui Laats pärast pikka lahusolekut isaga taas kokku sai, viis tee ta Külitsele Araka tallu. Sellest sai Laatsi ja tema poegade suvekodu.
Pärast kooli õppis Laats Estonia teatri draamaõpperühmas. Juba neil aastail mängis ta filmis. Estoniast läks ta 1948. aastal tööle Endlasse. Seal mängis ta järgmisel aastal Shakespeare’i komöödias „Tõrksa taltsutus“ Katariinat. Pärast Pärnu teatrit esines Laats aastaid Eesti Filharmoonias estraadilaval.
Tuntuks saamine
1960. aastal asus Laats tööle Vanemuisesse. Samal aastal mängis ta Mašat Tolstoi näidendis „Elav laip“, kus Protassovit kehastas Kaarel Ird. Viisteist aastat hiljem mängis ta samal laval Brechti näidendis ema Courage’i. 1976. aastal, oma viimasel aastal Vanemuises, kehastas Laats Emilie Väriheina samas Jakobsoni teoses, mille ekraniseeringus oli ta noore näitlejana kaasa teinud.
Muusika ja tuntumad lood
Vanemuises astus Laats üles ka muusikateatris. Brechti ja Kurt Weilli „Kolmekrossiooperis“ mängis Laats Polly Peachumit ning Jacques Offenbachi operetis „Ilus Helena“ nimiosa. Estoniasse naasnud, mängis ta Ülo Vinteri muusikalises lavastuses „Suvitajad“ Kohviveskit. Laatsi esituses on tallel „Maarika laul“ filmist „Juhuslik kohtumine“. Viisi kirjutas Uno Naissoo ja sõnad Heldur Karmo. Teleekraanil mängis ta Eesti Telefilmi komöödiates „Mehed ei nuta“, „Noor pensionär“ ja „Siin me oleme“.
Mis sai edasi
Pärast Estoniast lahkumist töötas Laats 1980. ja 1981. aastal taas Eesti Filharmoonias. Tervise tõttu jäi Laatsil pooleli estraadikava „Lauda Maali pajatab“ ettevalmistamine. 1990. aastal kolis ta koos Harry Karroga Araka tallu. 2026. aastal, sada aastat pärast Laatsi sündi, näitas ERR arhiivikaadreid ja fotosid tema tööst. Ühel fotol on Laats ja Ervin Abel telefilmi „Siin me oleme“ võtetel.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 09.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
