Kuidas alustati

McKeown oli Edinburghi Broomhouse'i linnaosas pere neljast pojast noorim ja lahkus koolist viieteistkümneaastaselt ühe selge sihiga: saada elukutseliseks lauljaks. Ta asutas sõpradega ansambli Threshold, töötas paberivabrikus, teenis esinemise eest 20 naela ja liitus 1973. aasta lõpus Bay City Rollersiga. Tema hele mahe hääl ja teravmeelsus tegid temast klassikalise viieliikmelise koosseisu keskse kuju just siis, kui teismeliste fännide hulk hakkas paisuma.

Tuntuks saamine

Tõus oli järsk. 1974. aasta Briti esikümne singlite jadast sai järgmisel aastal täielik Rollermania: „Bye Bye Baby“ püsis esikohal kuus nädalat, „Give a Little Love“ jõudis samuti tippu ning albumiedetabelit juhtisid nii „Rollin'“ kui ka „Once Upon a Star“. McKeown meenutas hiljem, et kogu tema teismelisemaailm plahvatas. Vaimustusega kaasnesid lakkamatu reisimine, salvestamine ja eraelu peaaegu täielik puudumine.

Muusika ja tuntumad lood

Bändi muusikalise suuna üle puhkes sisevaidlus: McKeown tahtis kasutada bändiväliseid laulukirjutajaid, kuid jäi häältega neli ühe vastu vähemusse. 1978. aastal ta lahkus. Tema 1979. aasta soolodebüüt „All Washed Up“ leidis publiku Jaapanis, kus ta tutvustas mõningase eduga kolme sooloalbumit. Kümme aastat hiljem töötas ta süntpopalbumi „It's A Game“ esimese poole juures koos Dieter Bohleni ja Luis Rodrígueziga; ülejäänud lood produtseeris McKeown koos teistega. Sellel plaadil oli nimiloo kõrval ka „Love Is Just A Breath Away“.

Edu ja tunnustus

McKeowni mikrofoniaastatel jõudis Rollers Suurbritannias üheksa singliga esikümnesse, neist kaks esikohale, ning sai ka kaks esikohaalbumit. Tema enda soolokarjäär oli siiski edukaim Jaapanis, mitte Suurbritannias: ta oli korraga kuulus ja seotud bändiga, mille varjust oli püüdnud pääseda.

Mis sai edasi

Aastaid tõrjus ta seda identiteeti, samal ajal kui alkohol ja uimastid tõmbasid ta enda sõnul musta auku. Pärast 2008. aastal võõrutusravile minekut muutis ta oma suhtumist vanadesse lugudesse ja nimetas end uuesti sündinud Bay City Rolleriks. Ta tuuritas ansambliga Les McKeown's Legendary Bay City Rollers; seejärel sai ta 2015. aastal taas kokku Stuart Woodi ja Alan Longmuiriga, et anda väljamüüdud kontserte, ning 2016. aastal järgnesid veel esinemised. Samal aastal jõuti kokkuleppele aastakümneid tasumata autoritasude kohtuasjas; tema sõnul hakkas plaadifirma seejärel autoritasusid taas maksma. McKeown suri 20. aprillil 2021 ootamatult kodus 65-aastasena; kaks päeva varem oli ta teatanud uutest esinemistest.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 09.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada