Kuidas alustati

Merzini loomingulised huvid ulatusid näitlemisest kaugemale. Aastatel 1951–1952 õppis ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Tartu osakonnas. Teatritegevust alustas ta rahvateatrite ja näiteringide näitejuhi ning dekoraatorina; Vanemuise kutselise teatriga liitus ta 1957. aastal koorilauljana. Seal laulis ta kolm aastat, enne kui asus tööle Ugala ja seejärel Rakvere teatrisse. Mõlemas tegi ta näitlemise kõrval ka dekoraatoritööd.

1966. aastal jõudis ta tagasi Vanemuisesse, kus tema näitlejatee kestis 1979. aastani. Viljandi kultuurikooli lõpetas ta 1969. aastal, juba töötava näitlejana. Teatrilava kõrval oli selleks ajaks alanud ka töö filmides.

Tuntuks saamine

1965. aasta telefilmis „Külmale maale“ mängis Merzin Väljaotsa Jaani. Just see osa jäi meelde režissöör Arvo Kruusemendile, kes valis ta hiljem „Kevade“ õpetaja Lauriks: Kruusement oli näinud temas leplikku meest. Nii avas varasem filmiroll talle tee järgmise juurde. Merzini filmitöö ulatus ühtlasi Eestist kaugemale: teda kutsusid Lenfilm, Mosfilm ning Valgevene, Moldova ja Odessa stuudiod. Näitlejatöö viis teda seega nii kodumaistele võtteplatsidele kui ka teiste Nõukogude Liidu filmistuudiote kaamerate ette.

Muusika ja tuntumad lood

Lauljana osales Merzin Elmo Lööve 1970. aasta muusikafilmis „Ahvatluste tund“. Selles püüab Peeter Jakobi kehastatud vanakurat noort neidu mitmesuguste ahvatlustega enda poole võita; poplauludel on eraldi mängulised süžeed. Merzini kõrval esinevad teiste seas Uno Loop, Helgi Sallo ja Kalju Terasmaa. Tema ja TV-ansambli esitatud „Gangsteri laul“ jõudis hiljem ka kogumikule „Eesti filmimuusika“. Teatri- ja mängufilmirollide kõrval seob see salvestus tema nime ka muusikafilmi ja selle estraadiseltskonnaga.

Mis sai edasi

Viimastel eluaastatel maalis Merzin lille- ja loodusepilte ning kirjutas lühijutte, näidendeid ja luuletusi. Maalimine saatis ka tema puhkusi sünnikandis: tuttav Leili Lääne meenutas, et mees alustas sellega juba varahommikul. Kohalik Siim Arold mäletas aga, kuidas Merzin pakkus talle maali tänutäheks Tartusse sõidutamise eest; tookord jättis Arold kingituse vastu võtmata.

Merzin suri 2. jaanuaril 1990. Tema maale hakati hiljem publikule näitama ka teatrites: 2014. aasta 80. sünniaastapäevaks koostatud näitus „Õpetaja Lauri maalid“ jõudis 2015. aastal Vanemuise väikesesse majja. Seal olid väljas Tõnis Kipperi erakogusse kuuluvad maastiku- ja lillemaalid.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 29.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada