Lee Greenwood
Lee Greenwood õppis ligi kaks aastakümmet Nevada kasiinopublikut enda poole võitma, enne kui kantriraadio tema nime tundis. Endine blackjack'i diiler alustas Nashville'is hilja; sellest hoolimata tõusis seitse tema kantrisinglit edetabelis 1. kohale ja üks laul on pärast esmailmumist ikka ja jälle uue elu saanud.
Viimati eetris · Holdin A Good Hand
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Dixie Road2 korda eetrisviimati
- 2Holdin A Good Hand1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- 14-aastaselt oskas Greenwood mängida peaaegu kõiki oma kooli orkestri pille.
- Ta jättis keskkooli lõpuaktuse vahele, et mängida Renos oma ansambli esimesel kutselisel esinemisel.
- Tema isa astus päev pärast Pearl Harborit U.S. Navy teenistusse; Greenwood kohtus temaga alles teismelisena.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Pärast vanemate lahkuminekut kasvasid Lee Greenwood ja tema õde vanavanemate talus Sacramento lähedal. Ta asutas juba põhikooli vanemas astmes ansambli Moonbeams ning eelistas esinemist kolledžistipendiumidele ja võimalikule pesapallikarjäärile. Nevada kasiinoringist sai tema õpipoisiaeg: ansamblitega esines ta Renos, Lake Tahoes ja Las Vegases. Ebaõnnestunud plaadileping viis ta lõpuks tagasi Las Vegasesse, kus ta töötas päeval blackjack'i diilerina ja laulis öösel.
Tuntuks saamine
Pööre saabus siis, kui Mel Tillise basskitarrist ja ansamblijuht Larry McFaden kuulis Greenwoodi 1979. aastal Nevadas esinemas. McFaden aitas tal teha demolindistusi, hakkas tema mänedžeriks ja juhatas ta 1981. aastal MCA Nashville'i harusse. „It Turns Me Inside Out“ jõudis kantriedetabeli esikahekümnesse, „Ring on Her Finger, Time on Her Hands“ esikümnesse ning 1982. aasta album „Inside Out“ kinnistas tema koha hilja alustanud uue häälena. „I.O.U.“ jõudis ka täiskasvanutele suunatud popmuusika raadiojaamadesse ja tõi Greenwoodile tema ainsa Grammy võidu.
Muusika ja tuntumad lood
Greenwoodi kantrilugudest jõudis seitse singlit edetabeli 1. kohale ja veel kolmteist esikümnesse, kuid tema avalikku kuvandit muutis laul, mille ta kirjutas ise. Aastas kuni 300 päeva tuuritades sai tema kirjutustoaks tuuribussi tagaosa; kokkupandav klahvpill ja kõrvaklapid lasid tal pärast kontserte edasi töötada. „God Bless the U.S.A.“ oli tal mõttes mõlkunud juba ammu; hiljem ütles ta, et seda laulu oli tal olnud vaja kirjutada kogu aeg. Pealkiri sündis viimasena, refrääni viimase reana.
Edu ja tunnustus
Kui Nashville'i-läbimurre oli käes, tuli tunnustus kiiresti. Academy of Country Music valis ta 1983. aasta parimaks meeslauljaks ning Country Music Association andis talle sama tunnustuse nii 1983. kui ka 1984. aastal. 1984. aasta Grammy-galal sai ta Recording Academylt loo „I.O.U.“ eest parima meeskantrivokaalesituse auhinna; aasta hiljem valis CMA loo „God Bless the U.S.A.“ aasta lauluks.
Mis sai edasi
Isamaaline laul leidis Lahesõja ajal ja 11. septembri rünnakute järel taas kuulajaid ning naasis 2001. aastal kantriedetabelisse. Greenwoodi 1992. aasta album „American Patriot“ sai topeltplaatina staatuse. Hiljem on ta hinnanud, et tegi umbes kolmkümmend USO tuuri. Laul jõudis ka Ameerika poliitilisse vaatemängu: neli aastakümmet pärast selle kirjutamist tuuribussis esitas Greenwood seda, kui Donald Trump sisenes 2024. aasta vabariiklaste rahvuskongressi areenile.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 16.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
