Leah Turner
Leah Turneri Nashville'i unistus täitus kaheksakuulise tormijooksuga: plaadileping, leping lauluautorina, esinemised suurtel tuuridel ja singel kantriraadio 40 parema seas. Seejärel jäi masinavärk äkitselt vait. Tema teine vaatus algas siis, kui ta ei hoidnud enam oma Mehhiko juuri taustal, vaid tõi need oma kantrikõlasse.
Viimati eetris · My Finger (Radio Edit)
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1My Finger (Radio Edit)3 korda eetrisviimati
- 2Pull Me Back2 korda eetrisviimati
- 3Take The Keys (Radio Edit)1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Kolmeaastaselt istus Turner Wranglersi teksades vanaema klaveri taha ja jäi sõrmede alt kostvast helist lummatuks.
- Üks Turneri lavakostüüm oli väljas GRAMMY Museumi näitusel „Power of Women in Country Music“.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Turner kasvas Californias Morongo Valleys hispaaniakeelses kodus ning on öelnud, et ei osanud kuni seitsmeaastaseks saamiseni inglise keelt. Tema isa oli viieteistkümnekordne rodeomeister, nii et kantri oli talle kodune keel, mitte külge pandud kostüüm. Lapsepõlve tähtsaim mälestus oli Trisha Yearwoodi kontsert: Turner kuulis üht võimsat nooti, puhkes nutma ja otsustas, et tahab tekitada inimestes samasuguse tunde. Hiljem kuulis teda Kenny Loggins ja soovitas tal Los Angelesse kolida. Seal töötas ta koos produtsentide Humberto Gatica ja David Fosteriga, enne kui järgmiseks pöördeks sai Nashville.
Tuntuks saamine
Columbia Nashville sõlmis temaga lepingu 2013. aasta juulis, päev pärast tema kahekümne kuuendat sünnipäeva, ning kuulutas kahasse kirjutatud loo „Take the Keys“ tema esimeseks raadiosingliks. 2014. aastaks oli sellest saanud kantriraadio Top 40 hitt ning Turner esines Brad Paisley, Rascal Flattsi ja Jake Oweni tuuride soojendajana. Turner kirjeldas hiljem seda tõusu kümne aasta töö tasuna, mis saabus ühe kaheksakuulise sööstu jooksul: plaadileping, leping lauluautorina, mänedžer ja kontserdikorraldus. Siis loobus Sony temast; peagi lahkus ka mänedžer ning iseseisvalt avaldatud lood ei võtnud vedu. Äkilisest vaikusest kirjutades võrdles Turner olukorda kummituslinnaga.
Muusika ja tuntumad lood
Turneri kähe hääl ja jõuline kantripopp kannavad korraga vaimukust ja sitkust. 2019. aastaks oli tema sügavam käekiri jõudnud tagaplaanilt esiplaanile. Ta hakkas põimima valdavalt ingliskeelsesse materjali hispaania keelt ning selgitas, et vaquerod ja Ameerika kauboid elasid ühe ja sama elu eri versioone. Loo „Blah Blah Blah“ miks „Vaquera Mix“ tegi pöörde kuuldavaks: keel muutus, kuid kantrilik kõla jäi alles. See polnud niivõrd žanrivahetus, kuivõrd terviklikum jutustus kahest kultuurist, mida ta oli endas kandnud lapsepõlvest saadik.
Mis sai edasi
2020. aastate alguses viis Turner selle suuna kaugemale. EP „Lost in Translation“ ühendas kantri ladinaameerika ja Mehhiko muusikavärvidega; lood „Once Upon a Time in Mexico“ ja „Vaquera and the Cowboy“ tõid tema tausta kaunistuse asemel otse teemaks. Seekord ei kandnud kahe kultuuri kõla enam üksainus alternatiivmiks, vaid terve plaat. Tema sõnum oli lihtne ja kutsuv: kantrimuusika armastab sind. Koos Jerrod Niemanniga salvestatud „South of the Border“ jätkas 2023. aastal sama kantri ja ladinaameerika muusika ühendamist. 2024. aastal ilmus tema karjääri esimene täispikk heliplaat, üheksalooline album „This Is Mi“, millel ta arendas seda sulamit algusest lõpuni.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 05.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
