Lauri Saatpalu
Kahekuune kitarrikursus viiuldaja juures andis Lauri Saatpalule piisavalt hoogu, et hakata juba keskkooli alguses Hando Runneli tekstidele laule kirjutama. Sellest omapärasest algusest kasvas välja laulja, kelle looming ühendab progeroki, folkroki, džässi ja teatri.
Viimati eetris · Münt (Marcus Peak Remix)
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Selle suve laulLauri Saatpalu & Katrin Mandel8 korda eetrisviimati
- 2MüntLiis Lemsalu/Lauri Saatpalu5 korda eetrisviimati
- 3Ma tantsin vihmas ja tuules4 korda eetrisviimati
- 4Münt (Marcus Peak Remix)1 kord eetrisviimati
- 5Kohvik1 kord eetrisviimati
- 6Veider maailmLauri Saatpalu & Katrin Mandel90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Saatpalu ja Peeter Rebase Dagö-pood D1 asub Kassari rahvamaja ühe ruutmeetri suuruses piletimüügiputkas; müügitulu toetab kohalikku haridust.
- Dagö ei võtnud üht pulmakutset vastu, sest pruutpaar soovis registreerimise ajaks lugu „Muusik“, kust Saatpalu ja Rebane ei leidnud ühtki sellesse hetke sobivat lauset.
- Saatpalu jättis albumilt „Isa tuli koju“ Rein Rannapi laulud välja, sest Urmas Alenderi esitus oli tema meelest juba lõplik ning seda polnud mõtet korrata.
Esitaja lugu
Kooliajal laulis Saatpalu Ellerheina lastekooris ja Tallinna Koolinoorte Segakooris. Ta on öelnud, et koorilaul ei mõjutanud teda muusikaliselt, kuid õpetas talle teiste kuulamist, enese tagaplaanile jätmist ja ansamblitunnetust. Suuresti mõjutas teda hoopis bänditegemine ja vanemate klasside melomaanlik ring, kus käisid ringi tollase aja kohta head plaadid Genesisest Pink Floydini.
1988. aastal liitus ta Tartu progerokiansambliga Pantokraator. Pantokraatori viimane avalik kontsert enne pikka pausi toimus 1992. aastal; Saatpalu jätkas Folkmillis ja hiljem Dagös ning kutsus Pantokraatori 2006. aastal koos Erik Sakkoviga taas kokku. Nii ulatub tema muusikaline haare ühest servast teise: ühes on progressiivne rokk, teises folkrokk ja keskel isikupärase tekstiga pop.
Dagö alguseks peab Saatpalu 1998. aasta kogunemist ja laulu „Tagareas“ sündi. Pärast kümnenda sünnipäeva tähistamist tegi ansambel mõneks ajaks pausi, sest Peeter Rebase sõnul olid mõtted otsa saanud. 2023. aastal tähistas ansambel juba 25. sünnipäeva ja rääkis publikust, kes on vahel liikmete lastestki noorem.
Kuigi Saatpalu on äratuntav eeskätt hääle järgi, seisab tema looming sama palju sõnadel. Ta ütleb, et on kirjutanud rohkem tekste valmis viisidele. Laulud ei sünni tema sõnul ühest hetkeemotsioonist, vaid olukordade kogumist ning jäävad väljamõeldisteks, mitte dokumentaalseteks ülestunnistusteks. Nii jääb ka pealtnäha lõbusasse laulu ruumi tumedamale mõttele.
Hiiumaaga tekkis tal side 1984. aasta festivalil „Keskkond“. Hiljem on ta pidanud Kassaris loomingulaagreid ning sealsed inimesed ja juhtumised on jõudnud ka laulutekstidesse.
2014. aasta albumil „Isa tuli koju“ võttis ta Raivo Tafenau, Paul Danieli, Tanel Rubeni ja Marti Tärniga ette enda jaoks oluliseks saanud Eesti laulud ning lasi Danielil need džässilikult ümber seada. Järgmisel aastal pööras ta „Isaga draakonil“ pilgu enda loomingule. Saatpalu mõõdupuu oli lihtne: koopiat pole mõtet teha ja „kui endal põnev ei ole, siis ei ole vist kellelgi teisel ka“.
Sama jutustamisvajadus on hoidnud teda teatris. VAT Teatris on ta mänginud alates 1988. aastast: siis tulid „Ekke Moor“ ja „Mul on külm“, hiljem muu hulgas „The Black Rider“, „Rekvisiitori tähetund“ ja „Kuidas ma koera sõin“. Need pole Saatpalu jaoks kõrvalised tegevused: laulja, sõnade autori ja näitlejana kasutab ta ikka sama selget, pisut iroonilist jutustajahäält.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga40 allikatKontrollitud 20.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
