Laura Thorn
Kui laulukirjutaja kutsus Laura Thorni 2024. aasta augustis prooviesinemisele, ei suutnud Thorn end pakutud lauluga samastada. Viis kuud hiljem võitis ta, konservatooriumi muusikaõpetaja, selle looga Luxembourg Song Contesti ja suundus Eurovisioonile.
Viimati eetris · La poupée monte le son (ESC 2025 Luxembourg)
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1La poupée monte le son (ESC 2025 Luxembourg)3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Thorn tegi endale esimese Instagrami konto kõigest seitse tundi enne, kui ta kuulutati Luxembourg Song Contesti finalistiks.
- Pärast viis tundi kestnud intervjuusid Eurovisiooni türkiissinisel vaibal ei saanud Thorn kaks päeva rääkida.
- Thorni sõnul ebaõnnestus tema esimene proov Luxembourg Song Contestil täielikult, seda suuremat rahuldust pakkus talle võidukas etteaste.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Thorn sündis 2000. aastal Luksemburgis ja on pärit Schifflange'ist. Viieaastaselt alustas ta tantsutundidega ja kaheksa-aastaselt muusikaõpingutega Esch-sur-Alzette'i konservatooriumis. Ta õppis klaverit, tšellot, muusikateooriat, harmooniat ja kontrapunkti ning jätkas hiljem Belgias Namuris IMEP-is. Ta omandas magistritasemel kvalifikatsiooni muusikateooria, pedagoogika ja poplaulu alal; poplauluõppe lõpetas ta 2024. aastal. Sama aasta augustis naasis ta Luksemburgi, et õpetada samas konservatooriumis solfedžot ja laulmist.
Tuntuks saamine
Samuti 2024. aasta augustis võttis temaga ühendust laulukirjutaja ja kutsus ta looga „La poupée monte le son“ prooviesinemisele. Thorn kõhkles, sest laul ei vastanud tema enda maitsele. RTL-i 2026. aasta tagasivaates ütles ta: „Esialgu ei suutnud ma sellega tõesti samastuda.“ Ta saatis proovivideo siiski ära, sest arvas, et kahetseks keeldumist, kui kuuleks hiljem raadios seda lugu kellegi teise esituses. 25. jaanuaril 2025 võitis ta Luxembourg Song Contesti, edestades kuut teist finalisti.
Muusika ja tuntumad lood
Võidulooga pidi Thorn astuma välja ka harjumuspärasest. Ta on kirjeldanud võistlust võimalusena avastada enda teine külg: retrohõnguline tantsupopp polnud see, mida ta tavaliselt laulis, kuid katsetamine ja õppimine võisid aidata tal kujuneda artistiks, kelleks ta soovis saada. Prantsuskeelne laul teeb pealkirjas kujutatud passiivsest nukust naise, kes räägib ja otsustab ise. Thorn pidas lugu nii austusavalduseks France Galli loole „Poupée de cire, poupée de son“, mis tõi 1965. aastal Luksemburgile Eurovisiooni võidu, kui ka märgiks sellest, kuidas ühiskond oli kuuekümne aastaga muutunud.
Edu ja tunnustus
Baselis pääses Thorn teisest poolfinaalist edasi ja sai suures finaalis 22. koha. Ta tunnistas hiljem, et meeskond oli lootnud paremat kohta, kuid põhieesmärk oli jõuda finaali. Enda jaoks mõõtis ta edu etteastega: nad olid hästi laulnud ja tantsinud ega lasknud lõpptulemusel määrata, kui palju see esinemine väärt oli.
Mis sai edasi
Mõni päev pärast Eurovisiooni õpetas Thorn taas konservatooriumis. Järsk naasmine pideva tähelepanu keskelt tavapärasesse tööellu oli alguses raske, kuid tema lavatee sellega ei lõppenud. 16. jaanuaril 2026 avaldas ta popsingli „Not On Me“. 2026. aasta jaanuaris kirjutas RTL, et teda tunti tänaval endiselt ära ja ta sai fännisõnumeid. Thorn pidas Eurovisiooni sündmuseks, mis käivitas tema avaliku karjääri, ning ütles, et mõtleb sellele endiselt iga päev.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 06.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
