Lasse Stefanz
Lasse Stefanzi esimese esinemise tasuks olid bingopiletid. Ligi kuuskümmend aastat hiljem sõidab ansambel ikka Kristianstadist esinema kavaga, mille saatel on tantsinud mitu põlvkonda.
Viimati eetris · Gubben I Skärgår'n
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Gubben I Skärgår'n3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Lars ja Stefan olid kaks viiest algliikmest ning ansambli nimi pandi kokku nende eesnimedest.
- Rahvapargi ürituse sildi jaoks ei jätkunud s-tähti, mistõttu kirjutati nimeks Lasse Stefanz; ansambel jättis z-tähega kirjapildi alles.
- Noorena sõitsid liikmed vahel haagisega ringi, et klassikaaslased arvaksid neid esinemisele minevat, kuigi kalender oli tühi.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
1967. aastal kogunesid Hans ja Lars Sigfridsson, Olle Jönsson, Alf Göransson ning Stefan Roslund lihtsate pillide ja vana lampvõimendi ümber. Olle võeti ansamblisse pärast prooviesinemist ning harjutusruumiks sai Sigfridssonide vanemate kanakuut. Eesmärgi ütlesid nad selgelt välja: „Meist saab Rootsi parim tantsuansambel.“ Esimestel aastatel mängisid nad koolitantsudel ja noortepidudel ning sõitsid pikki maid, saamata vahel üldse tasu. Vabadel õhtutel uurisid nad Flamingokvintetteni ja Streaplersi esinemisi viimase kaabli ja lavavalgustini, et kujundada nende eeskujul oma tööviis.
Tuntuks saamine
Esimene album ilmus 1974. aastal. 1970. aastate lõpus proovis ansambel aga diskomuusikat ja see oleks peaaegu kõigele lõpu teinud: nii publik kui ka korraldajad pöörasid neile selja. Laialiminekuni oli jäänud vaid mõni päev, kui helistas Bert Karlsson. Murrangu tõi lugu „Oh Julie“, millega ansambel jõudis 1982. aastal esimest korda Svensktoppeni esikohale. Hiljem püsis duett Christina Lindbergiga „De sista ljuva åren“ aastatel 1989–1990 edetabelis 65 vooru, mis oli toona rekord. 2002. aastal valiti see kõigi aegade parimaks Svensktoppeni looks.
Muusika ja tuntumad lood
Lasse Stefanz on jäänud truuks kantrimõjulisele tantsuansambli kõlale, mille äratuntavaim osa on Olle Jönssoni hääl. Kitarrist ja ansamblijuht Christer Ericsson on ka üks ansambli olulisi laulukirjutajaid. Nende muusika on argine ja elulähedane, mõeldud nii loo jutustamiseks kui ka tantsimiseks. Ericsson rääkis ajakirjale Hemmets Journal, kust ta ideid leiab: „Laulusõnadeks leian sageli inspiratsiooni siis, kui olen oma koertega looduses.“ Nii kõlavad Åhusi meri ja Göinge mets ansambli lauludes, mida on salvestatud umbes 800.
Edu ja tunnustus
Järjekindla tööga on ansambel võitnud neli Grammise auhinda ja mitu Guldklaveni auhinda ning müünud miljoneid plaate. Melodifestivalenil debüteeris ansambel 2011. aastal looga „En blick och nånting händer“. 2012. aastal lahkusid ansamblist algkoosseisu liikmed Lasse ja Hasse Sigfridsson ning nende asemele tulid Henrik Wallin ja Joachim Svensson. 2020. aastatel avastasid ansambli muusika ühismeedias levinud remikside kaudu ka autohuvilised noored, ansambel aga tuuritas endiselt enam kui kolmandiku aastast. 2024. aastal naasis ansambel Melodifestivalenile looga „En sång om sommaren“.
Mis sai edasi
2025. aastal tabas Christer Ericssoni laval südameseiskus ja ansambel tegi seejärel neli kuud tuuripausi. Kui ansambel 2026. aasta aprillis lavale naasis, olid koosseisus endiselt Olle Jönsson ja trummar Gunnar Nilsson ning lisaks mitu uut muusikut; Ericsson jätkas taastumist. 2026. aasta oktoobris jätkab ansambel esinemisi ja 23. oktoobril astub ta üles Ullaredis. Plaadil „Sommarkort“ kõlab uuem materjal koos vanemate lugudega värskes kuues.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 21.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
