Laskovoi Mai
Esimesed kassetid looga „Belie Rozi“ andis Sergei Kuznetsov müügiks raudteejaama helisalvestiste kioski müüjale. Vähem kui kahe aastaga täitis internaatkooli kasvandikest koosnev ansambel staadione ja andis ühel uusaastavaheajal Moskva Olimpiiskis 13 väljamüüdud kontserti.
Viimati eetris · SEDAYA NOCH (originaal)
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Detstvo4 korda eetrisviimati
- 2VSE4 korda eetrisviimati
- 3Pust Budet Noch4 korda eetrisviimati
- 4Nu Chto Je Ti4 korda eetrisviimati
- 5SEDAYA NOCH (originaal)3 korda eetrisviimati
- 6BELIE ROZI3 korda eetrisviimati
- 7Mesyac Iyul2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Kuznetsov meenutas, et teismeline Šatunov jättis proovid tihti vahele hoki ja kardisõidu pärast — muusika huvitas teda alguses vähem, aga hääl oli selline, et see anti talle andeks.
- Ühe esinemise eest said ansambli liikmed 30–50 rubla, samal ajal kui artisti tavamäär oli tollal 14 rubla.
- Kontsertidel oli pealtvaatajatel keelatud filmida ja pildistada.
Esitaja lugu
Ansambel sündis 6. detsembril 1986 Orenburgi internaatkoolis nr 2, kus Sergei Kuznetsov juhendas muusikaringi; kaasa lõi muusik Vjatšeslav Ponomarjov. Häält otsis Kuznetsov kaua ja leidis selle 1986. aasta sügisel internaadi kolmeteistkümneaastaselt kasvandikult Juri Šatunovilt. Poisi ema oli surnud 1984. aastal, isa oli perest lahkunud veel varem ega tundnud poja vastu huvi; ligi aasta hulkus laps ringi, kuni lastekodu direktor ta enda juurde võttis. Peaaegu kogu varase repertuaari kirjutas Kuznetsov ise.
Esimene album lindistati 16. veebruaril 1988 Orenburgis, oma jõududega. Edasi tegi töö ära raudtee: kassetid andis Kuznetsov müügiks jaama helisalvestiste kioskisse ja sealt levis salvestus peaaegu üle kogu Nõukogude Liidu. Moskvas leidis salvestise üles kas produtsent Andrei Razin ise või tuuriadministraator Arkadi Kudrjašov — kindlalt seda öelda ei saa. 1988. aasta suvel tõi Razin kollektiivi Moskvasse, oktoobris lindistati album stuudios Rekord uuesti ja 1989. aasta jaanuaris näidati laule kesktelevisioonis.
Razin pani gastrollid konveierile: mööda maad sõitis korraga mitu Laskovõi Mai koosseisu, kes laulsid originaalsalvestuse fonogrammi saatel. Kontserte tuli päevas kuni kaheksa ja kogu 1989. aasta peale loetakse neid umbes 2500. Ajavahemikus 28. detsembrist 1989 kuni 10. jaanuarini 1990 andis ansambel Moskva spordikompleksis Olimpiiski 13 väljamüüdud kontserti. Levinud arvestuse järgi müüdi esimese viie aastaga umbes 47 miljonit piletit.
Kollektiivi sees käisid samal ajal vaidlused raha ja juhtimise üle. 7. märtsil 1989 lahkus Kuznetsov — tema enda sõnul ansamblis valitsenud moraalse õhkkonna tõttu; koos temaga läksid Ponomarjov, Aleksandr Priko ja trummar Igor Igošin, kes asutasid ansambli „Mama“. Uueks muusikaliseks juhiks kutsus Razin helilooja Vladimir Boiko. Moskvas elas põhikoosseis Kahhovka internaatkoolis, kus algul töötas ka ansambli stuudio. 1991. aasta sügisel lahkus Šatunov skandaali saatel Laskovõi Mai stuudiost; ansambli enda tee lõppes 1992. aasta alguses. Šatunov sõitis Saksamaale, õppis seal helirežissööriks ja alustas sooloteed. Uue koosseisu pani Razin kokku 2009. aastal.
Vaidlus selle üle, kellele need laulud kuuluvad, elas üle nii ansambli kui ka tema hääle. Šatunov suri ööl vastu 23. juunit 2022 südameinfarkti tagajärjel 48-aastaselt; mõni päev varem oli selgunud, et ta võitis kohtus õigused osale lauludest. Kuznetsov suri samal aastal, 7. novembril, Orenburgis. 2024. aastal tunnistas esimese astme kohus Šatunovi lese ja laste omaks 23 laulu ainuõigused, nende seas „Belie Rozi“ ja „Sedaya Noch“. 2026. aasta mais tühistas Krasnodari krai kohus ka 2007. aasta otsuse, millega oli laulude autoriks tunnistatud Razin.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga32 allikatKontrollitud 09.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Samas rütmis
Kõik esitajad ›Veel sama stiili esitajaid, keda HappyU eetris kuuleb.
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.






