Las Chicas Del Can
Trompetid, tromboonid ja löökpillidki olid naiste käes. Las Chicas del Can viis selle koosseisu Ameerika, Euroopa ja Jaapani lavadele.
Viimati eetris · El Negro No Puede
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1El Negro No Puede1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Dominikaani Vabariigis tähendab „can“ pidu ning ansambli nime võib tõlkida peotüdrukuteks (hispaania keeles „las chicas de la fiesta“).
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Pianist Belkis Concepción tahtis luua orkestri, kus naised nii laulaksid kui ka mängiksid pille. Seitsmekümnendatel aastatel asutas ta ansambli Las Muchachas, kuid jättis selle esimese ettevõtmise pooleli, kui asus õigusteadust õppima. Kohtumine Wilfrido Vargasega kruiisil ajendas teda projekti juurde tagasi pöörduma. Pillimängijaid polnud lihtne leida: Academia Iris del Valle noored naised aitasid uuele koosseisule aluse panna.
Vargase toel kujunes Las Chicas del Can välja 1981. aastal. Saatejuht Yaqui Núñez del Risco andis neile nime pärast esinemist saates „El Show del Mediodía“. Belkise jaoks oli see eluaegne ettevõtmine. Ta ütles 2025. aastal La Naciónile antud intervjuus: „Ma lõin selle kogu eluks, mitte ainult üheks hetkeks.“
Tuntuks saamine
Paljud liikmed olid teismelised ja reisisid vanemate allkirjastatud lubadega. Laval tantsisid nad trompetit, trombooni ja löökpille mängides, kuigi muusikaringkondades suhtuti naispillimängijatesse endiselt kahtlevalt. Ansambel leidis kuulajaid ka väljaspool kodumaad: nad tuuritasid Ladina-Ameerikas ning jõudsid ka Hispaaniasse, Prantsusmaale, Soome ja Jaapanisse. Nende tuntumate lugude hulka kuulusid „Juana la cubana“ ja „El negro no puede“.
Muusika ja tuntumad lood
Kaheksakümnendate aastate keskel sundis haigus Belkise ansamblist lahkuma ning nimi jäi Wilfrido Vargase kontrolli alla. Miriam Cruz oli aastatel 1982–1992 üks ansambli peamisi lauljaid. 1992. aastal lahkus ta, et luua Miriam Cruz y Las Chicas. Senise nimega jätkanud ansambliga liitusid Grupo Mandarina naismuusikud ning koosseis sai tuntuks nime all Las Monumentales. 2006. aastal sai kontserdikorraldaja Evelio Herrera litsentsi ansambli tegevuse taaselustamiseks. Ansambel alustas uuesti ka viieliikmelisena, koosseisu kuulus teiste seas Wilfrido tütar Alina Vargas. 2025. aasta aprillis teatas Corporación Wilfrido Vargas, et ansambli nimi on neile kuuluv kaubamärk ja selle kasutamiseks on vaja ametlikku luba.
Mis sai edasi
2024. aastal tõi „El Reencuentro de Las Chicas del Can“ mitu põlvkonda kokku teatrisse Teatro La Fiesta del Hotel Jaragua. 2025. aasta novembris astusid Gran Arena del Cibao lavale Las Espectaculares, Las Monumentales ja Las Pioneras, viimase eesotsas Belkis. Kontserdil mälestati ka lahkunud liikmeid. Õhtu lõpus tulid kõik kolm põlvkonda samale lavale, et laulda „La Africana“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga24 allikatKontrollitud 04.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
