Lara Fabian
Enne kui Lara Fabianist sai üks prantsuskeelse laulu suurhäältest, tahtis ta tantsida. Kaheksa-aastaselt ei läbinud ta tantsuõppe sisseastumiskatset. Muusikat oli ta selleks ajaks juba õppinud; 1978. aastal astus ta Brüsseli kuninglikku konservatooriumi.
Viimati eetris · Je veux danser
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Je veux danser20 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Eesnimi Lara pärineb teose „Docteur Jivago“ kangelannalt; tema vanemad valisid selle, sest nime hääldatakse mitmes keeles peaaegu ühtmoodi.
- 1996. aastal valis Disney ta teose „Bossu de Notre-Dame“ Québeci versioonis Esméralda hääleks.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Lara Fabian sündis Belgias Lara Crokaertina, flaami isa ja sitsiillannast ema peres. Esimesed viis eluaastat veetis ta Catania lähistel, seejärel kasvas Brüsseli äärelinnas. 1978. aastal astus ta Brüsseli kuninglikku konservatooriumi, kus õppis kümme aastat klassikalist laulu. Neljateistaastaselt laulis ta juba klubides ja klaveribaarides ning isa saatis teda kitarril.
Tuntuks saamine
Tema esimene 45 p/min singel „L’Aziza est en pleurs“ jõudis produtsendini, kes tuli teda klaveribaari kuulama. 1988. aastal esindas ta Luksemburgi Eurovisioonil looga „Croire“ ja sai kahekümne ühe osaleja seas neljanda koha. Ometi pidas ta hiljem tõeliseks pöördepunktiks seda, kui läks kahekümneaastaselt koos Rick Allisoniga Québeci. Albumit „Lara Fabian“ müüdi seal 100 000 eksemplari; „Carpe Diem“ sai kahe nädalaga kuldplaadiks ning tema esimese Québeci turnee kõik kontserdid müüdi välja.
Muusika ja tuntumad lood
Euroopasse naasis ta 1997. aastal albumiga „Pure“. Lugude „Tout“, „Je t’aime“, „Si tu m’aimes“ ja „La Différence“ toel müüdi albumit üle kahe miljoni eksemplari. Kui Fabianist rääkida ainult kui suurest häälest, jääb varju pool tema tööst: ta kirjutab ja loob ise suure osa repertuaarist. Tema sõnul on kirjutamine talle iseenesestmõistetav ja vabastav.
2003. aasta akustilise kavaga „En toute intimité“ hajutas ta kujutlust lauljast, kes üksnes noote forsseerib. Ta valis väikese koosseisu, enda kirjutatud monoloogid ning Breli, Aznavouri ja Lama laulude töötlused, et tuua esile oma esituse hapramad värvid. Ta salvestas oma esimese ingliskeelse albumi 1999. aastal; „I Will Love Again“ tõusis hiljem Ameerika tantsumuusika edetabelis esikohale.
Edu ja tunnustus
Tunnustus jõudis ka üle ookeani. 1995. aastal pälvis ta Québecis Félixi auhinnad naisartisti ja parima kontsertetenduse kategoorias. Prantsusmaal nimetati ta 1998. aastal auhinnagalal Victoires de la musique aasta uustulnukaks.
Mis sai edasi
Kunstiline koostöö Rick Allisoniga lõppes 2005. aastal ja muutis tema karjääri suunda. Esinejarolli kõrvale tuli uus ülesanne: teadmiste edasiandmine treenerina Québeci saates „La Voix“ ja Prantsusmaa saates „The Voice“. Ta kirjeldab lava endiselt pigem teenimise kui muutumise paigana: enda sõnul vahetab ta sinna minnes lihtsalt riided ja võtab mikrofoni. Sama hoiakut kannab tema 2024. aasta album „Je suis là“, mis räägib vastupidavusest.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga36 allikatKontrollitud 03.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
