Krunks More
Krunks More’i nimes peitub kaks vingerpussi korraga: see kutsub elu rohkem nautima ja vihjab samal ajal Kunksmoorile. Bändi kõlas kohtuvad sama mänguliselt pop, folk, flööt, akordion ja koguni kaks trombooni.
Viimati eetris · Sa Tead
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Seksikas ja hea3 korda eetrisviimati
- 2Hoplaa3 korda eetrisviimati
- 3Tule minu juurde3 korda eetrisviimati
- 4Kahetsus3 korda eetrisviimati
- 5Nii Õnnelik2 korda eetrisviimati
- 6Sa Tead1 kord eetrisviimati
- 7Anna aega1 kord eetrisviimati
- 8Nüüd Koju90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- 2019. aasta Turba kontserdil tuli osa publikust lava ette tantsima.
- Koolikontserdil sai iga pill vähemalt ühes loos soolo ja bänd näitas selle võimalusi nii folgis kui ka popis.
Esitaja lugu
2016. aasta augustis tutvustas Krunks More end äsja kokku tulnud noorte muusikute ansamblina, mille siht oli eestikeelne omalooming. Esimese singli „Tule minu juurde“ juures tegi bänd nii produktsiooni kui ka video ise. Solist ja loo autor Astra Merivee sõnastas selle nii: „Kõik bändi liikmed on meil väga mitmekülgselt võimekad.“
Merivee enda muusikatee algas flöödist. Ta kasvas Turbas ja mängis kooliajal flööti nii kooris kui ka Nissi Trollides. Seejärel õppis ta Pärnu muusikakoolis ja asus 2003. aastal Georg Otsa kooli klassikalise flöödi erialale. Hiljem läks ta õppima psühholoogiat ja filmi, omandas Balti filmi- ja meediakoolis magistrikraadi ning naasis siis muusika juurde Krunks More’i laulja, flötisti ning sõnade ja viiside autorina.
2019. aasta Turba kontserdi järel kirjutas ajaleht Saue Valdur seitsmeliikmelisest kooslusest, kelle käsutuses oli üheksa eri pilli. Marten-Ingmar Merivee ja Teno Kongi võtsid kitarri või klahvpillide asemel kätte tromboonid, Astra Merivee laulis ja mängis flööti ning Marit Suki akordion tõi kõlasse folgikihi. Rütmi hoidsid Sander Aasaväli trummidel ning Emil Erastus bassil ja kontrabassil; Elis Loik laulis tausta. Repertuaaris põimusid Astra kirjutatud viisid ja rahvaluule varasalvest leitud sõnad.
Krunks More ei olnud ainult stuudiobänd. 2019. aastaks oli jõutud Viru Folgile, Tartu Hansapäevadele ja Türi lillelaadale. Eesti Kontserdi koolikavas sidus bänd iidsed loitsud tänapäevase popmuusikaga ning tõstis eri pillid soolodega esile. Sama aasta kevadel valiti Krunks More Järvamaa laulu- ja tantsupeo saatebändiks. Peol kanti ette kolm Astra Merivee kirjutatud lugu.
2020. aasta juunis ilmus „Kahetsus“ ning septembris esines Krunks More koos Trafficuga Peetri pargi avaüritusel. Ansambli looming jõudis ka tantsupeole: 28. mail 2022 kõlas Viljandimaa laulu- ja tantsupeol Astra Merivee kirjutatud „Anna aega“ Krunks More’i esituses ning naisrühmad tantsisid selle saatel Kersti Ulmase seatud liikumist.
22. detsembril 2023 ilmus Astra Merivee nime all ja Krunks More’i osalusel digisingel „Nii õnnelik“, kahe minuti ja 42 sekundi pikkune lugu. Nii on Turba flöödimängust välja kasvanud bänd, kes mahutab samasse kõlasse loitsud, tromboonid ja tantsupeo.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga40 allikatKontrollitud 27.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
