Krõll
Krõll kasvas välja Palade malevasuvest ja tõi Ameerika kantri Eesti raadio- ja telepubliku ette. Laiema tuntuse tõi üks 1978. aasta telesaade, mille järel hakkasid saabuma kirjad ja esinemiskutsed.
Viimati eetris · Käidud Teed
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Mis On Küll Selleks Vajalik (feat. Andres Järvela)16 korda eetrisviimati
- 2Hinge ViisKrõll & Uno Kaupmees5 korda eetrisviimati
- 3Käidud Teed4 korda eetrisviimati
- 4Aeg Ei Oota Mind Sel Teel4 korda eetrisviimati
- 5SügisidüllKrõll & Georg Peets3 korda eetrisviimati
- 6Üks kummaline unenägu3 korda eetrisviimati
- 7Taat (feat. Paul Oja)2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Krõlli esimesele koosseisule muretses pillid Palade kohalik majand, nii et malevarühm sai kogu 1976. aasta suve muusikat teha.
Esitaja lugu
Krõllile panid 1976. aasta suvel Hiiumaal Palade EÜE rühmas aluse Arne Kübar, Hendrik Gross ja Ivo Jääger. Kübar mängis viiulit, bandžot ja suupilli, Gross kitarri ning Jääger basskitarri. Sügisel liitus nendega laulja ja kitarrist Uno Kaupmees ning kolmikust sai neljaliikmeline Krõll.
Krõll valis algusest peale meloodilise kantri — toonase ajalehe järgi kõigi liikmete lemmikmuusika. Tekstid kirjutas Uno Kaupmees ise ja need olid ingliskeelsed; sama lehe hinnangul olid paljud neist liiga „erialased“.
Esimesed lood lindistas Krõll Eesti Raadios 1977. aasta sügisel. Aasta hiljem lisandus koosseisu löökpillimängija Andres Järvela. Laiema tuntuse tõi 1978. aasta detsembris eetris olnud saade „Reklaamiklubi“: ansamblile hakkas tulema kirju ja esinemiskutseid, järgnesid teleesinemised ning kontserdid Tallinna asutustes ja klubides. See oli hetk, mil malevas sündinud harrastusest sai laiemale publikule nähtav ansambel. 1979. aasta aprillis jõudis Krõll ka Soome ja esines Tallinn–Kotka sõprusfestivalil.
Koosseis muutus tegutsemisaja jooksul mitu korda. Eri aegadel laulsid ja mängisid Krõllis veel Küllike Järvela, viiuldaja ja laulja Paul Oja, basskitarrist Vello Salumets, hiljem Tauno Õun ning elektrikitarrist Indrek Tolk. Koosseisumuutused avardasid algset akustilist kõlapilti, kuid kantri ja folgi joon jäi ansambli äratuntavaks aluseks. Tähtsal kohal olid kantrile iseloomulikud pillid: Kübara viiul, bandžo ja suupill ning hiljem Oja viiul. Nende kõrval andsid elektrikitarr, bass ja trummid ansamblile klubilaval vajalikku jõudu.
Krõlli muusika jõudis 1981. aastal Tallinna Helikassetitehase ja Melodija kassetile „Rahvalikke laule“, kus olid kõrvuti ka Kukerpillid, Apelsin ja Laine. 1997. aastal ilmus 57-minutiline kassett „Ärge unustage valssi“, mis annab ülevaate Krõlli loomingust aastatel 1976–1984. Uno Kaupmees laulis ansamblis 1985. aastani ja täpset lõpuaastat ei ole teada; solist ise suri 2. aprillil 2024. Malevarühma harrastusest jõudis Krõll raadiosse, teleekraanile, klubilavadele ja kassetile ning meloodiline kantri jäi lõpuni tema äratuntavaks näoks.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga38 allikatKontrollitud 20.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Samas rütmis
Kõik esitajad ›Veel sama stiili esitajaid, keda HappyU eetris kuuleb.
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.





