Klapp
Klapp pani tegevusele punkti täpselt sajanda kontserdiga: 22. augustil 2018 Treski Küünis antud õhtu jäi seto pärimusmuusika trio viimaseks. Lõpp ei kõlanud leinana, vaid kujunes teadlikuks rõõmupeoks.
Viimati eetris · Potisetu lugu
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Tuustepp4 korda eetrisviimati
- 2Potisetu lugu3 korda eetrisviimati
- 3Kargused2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- 2010. aasta Rudolstadti tänavaesinemisel müüs Klapp kahekümne minutiga ära kõik veel alles olnud plaadid.
- Kaasanist naasnud Klappi ja Zetode reisiseltskonda hoiti Moskvas viisareeglite tõttu kuus tundi kinni; bussis tehti samal ajal tšastuškasid.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Trio keskmes oli Toomas Valk, Seto Kuningriigis korduvalt tunnustatud karmoškamängija. Jalmar Vabarna lisas kõlasse akustilise kitarri ning Kristjan Priks tamburiinid ja eesti torupilli. Kõik kolm lähtusid Setomaa tantsumuusika pärimusest, ent seadsid vana materjali nii, et see töötaks ühtaegu külapeol ja linnalaval. Vabarna mäletamist mööda andis trio ühe oma esimestest pikematest kontsertidest 2007. või 2008. aastal Kaasanis.
Tuntuks saamine
2009. aasta juulis ilmus debüütplaat „Hopp!“. Järgmisel suvel jõudis Klapp Saksamaale Rudolstadti tantsu- ja folkfestivalile, kus trio andis neli etteastet: kaks tantsuõppega seotud kava ja kaks tavakontserti, lisaks mängisid nad tänaval. Reisil kaasas olnud Aimar Ventsel kirjeldas, kuidas ühe vanalinna kontserdi ajal kasvas tantsiv rahvahulk lava ees sekunditega. Võõras publik ei vajanud seto viisi mõistmiseks tõlget. Ventsel märkis, et rahvarõivais pillimehed tundusid välispublikule ühtaegu tuttavad ja võõrad: isegi venelasi paelus muusika, mis meenutas nende endi traditsiooni, kuid ei olnud sellega päriselt sama.
Muusika ja tuntumad lood
Klappi kõla kujundas selge tööjaotus. Priksi löökpillid ja Vabarna kitarr moodustasid jõulise rütmipõhja, Valgu karmoška vedas meloodiat; pärimusviiside kõrval mängis trio ka oma loomingut. Vabarna võttis selle hiljem kokku lausega: „Võiks öelda, et meil on ajudega pärimusmuusika.“ Tema sõnul olid Valgu akordijärgnevused ja pooltoonid ainulaadsed, Priksi pillipark aga andis tamburiinidele ebatavaliselt võimsa kõla. Priks oli talle õpetanud ka avatud akordidega kitarrimängu, millest sai Klappi lendleva saate üks tunnuseid. Piirid seadis trio endale teadlikult: seto rõivad, instrumentaalne vorm ning Setomaalt pärit muusika või setoaineline uuslooming.
Teine plaat „Sepp“ arendas sama mõtet edasi: setoaineline materjal ja uuslooming jäid tantsuliseks, kuid lood kasvasid pikaks ja muutusterohkeks. Pärast pausi neid uuesti kuulates nentisid mehed muiates, et olid kirjutanud lausa oopusi.
Mis sai edasi
Enne lõppkontserte oli Klapp olnud üle nelja aasta pausil. 2018. aastal tuli trio veel kaheks õhtuks kokku, sest arvestuse järgi oli sajast kontserdist puudu just kaks. Lõpetamise põhjus ei olnud tüli: kõigi kolme elu oli edasi läinud ning kõrvale olid tekkinud teised projektid. Kristjan Priks ütles viimase õhtu eel lihtsalt: „Meil olid toredad ajad, pole midagi kurvastada.“ Klapp jättis endast maha kaks plaati ja lõpetas täpselt sajanda kontserdiga. Ümmargune arv sobis 2018. aastaga veel kahel moel: Eesti tähistas sajandat sünnipäeva ja Seto Kuningriik 25. aastapäeva.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 03.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
