Kuidas alustati

Kuusk sündis Tallinnas muusikute peres ja sai tuntuks juba lapsena lauljana. Koos noorema õe Kirstiga jäi ta meelde 1960. aastate lõpu „Entel-tenteli“ telepublikule, kuid täiskasvanuna valis ta põhiinstrumendiks klaveri. Pärast Tallinna Muusikakeskkooli õppis ta Moskva konservatooriumi juures asuvas muusikakoolis ning aastatel 1983–1988 Tšaikovski-nimelises konservatooriumis Valeri Kastelski ja Mihhail Voskressenski klaveriklassis. Konservatooriumi lõpetanuna asus ta elama ja tööle Stockholmi.

Muusika ja tuntumad lood

Rootsis kujunes temast ühtaegu solist, ansamblipartner, kontsertmeister ja õpetaja. Ta töötas Stockholmi Folkoperanis, City Balettskolas ja Rootsi Kuninglikus Balletikoolis ning esines nii sooloõhtutel kui ka kammerkoosseisudes. Viiuldajast õe Kirstiga on ta mänginud Venemaal, Eestis, Rootsis, Norras ja Prantsusmaal. Nende kavades on kõrvuti olnud Arvo Pärdi, Heino Elleri ja Tõnu Kõrvitsa muusika, Kuuse soolokavades aga vene klaveriklassika ning hiljem ka Argentina heliloojate teosed. Tema karjääri keskmes ei olnud seega laululapsena saavutatud tuntus, vaid klaver, kammermuusika ja teiste muusikute toetamine.

Edu ja tunnustus

Õpetajatööd tegi ta sama järjepidevalt, kui esines. 2007. aastal asutas ta Nordiska Musikgymnasiumi juurde noorte talentide kooli Talangskola ning töötas seal klaveripedagoogina. 2012. aasta intervjuus sõnastas Kuusk oma õpetajavaate nii: „Leian, et igal inimesel on elus oma koht, see tuleb lihtsalt leida, pead oma kohal tegema nii palju, kui suudad, andes endast parima.“

Koht eesti muusikas

Ka pikkadel välismaa-aastatel ei katkenud tema side Eestiga. Õed Kuused on esinenud Rapla kirikumuusikafestivalil, Lääne-Viru kammerfestivalil „Pandivere muusad“ ja Suure-Jaani muusikafestivalil. 2011. aastal mängisid nad Pariisis Eesti kultuurifestivalil „Estonie tonique“ koos tšellist Mark Drobinskyga kava, kuhu kuulusid Räätsa, Mägi, Elleri, Tüüri, Pärdi ja Kõrvitsa teosed.

Mis sai edasi

2016. aastal asus Kuusk Buenos Aireses õppima Argentina kammer- ja klaverimuusikat etnomusikoloogia uurimisinstituudis ning tõi selle repertuaari ka Eesti kontserdipublikuni. Järgmisel aastal esines ta Buenos Airese kultuurikeskuses L’Usina del Arte koos Serbia tšellisti Ana Topalovićiga; Kuuse algatusel oli rahvusvahelises kavas Argentina sümfonisti Alberto Williamsi „Eleegia“ ja Eestit esindas Arvo Pärdi „Spiegel im Spiegel“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 30.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada