Kuidas alustati

Kaheksandast kaheksateistkümnenda eluaastani laulis ta Horre Zeigeri bigbändiga. Koos emaga käis ta Zeigeri juures ka muusikat kuulamas ja lauljatest rääkimas. Kitty meenutas ERR-i intervjuus: „Lapsena mulle millegipärast lastelaulud üldse ei meeldinud.“ Teda tõmbasid hoopis dramaatilised ballaadid. Bigbändist lahkudes tahtis ta leida omaenda väljendusviisi. Oma lugusid hakkas ta kirjutama varateismelisena, kuid nende avaldamiseni jõudis alles pärast pikemat ettevalmistusaega. Ühe varase muusikavideo filmimiseks veetis ta pika võttepäeva jäises vees kivil, ent jättis video avaldamata, sest see ei vastanud tema sisemisele ettekujutusele.

Tuntuks saamine

2022. aastal ilmunud debüütalbum „Maladaptive Daydream“ jõudis järgmisel aastal Eesti Muusikaauhindadel aasta indie- või alternatiivalbumi nominentide hulka. Kitty Florentine'i looming ühendas muusika, liikumise ja visuaalse kunsti. Peagi esines ta ka väljaspool Eestit. 2023. aastal esines ta New Yorgis Performa biennaalil koos kunstnik Kris Lemsaluga. 2024. aastal järgnesid esinemised festivalidel Eurosonic, MENT Ljubljana ja Budapesti Sziget. Ta on soojendanud Hatari ja Fever Ray kontserte; Tallinnas korraldas ta ise välja müüdud soolokontserdi Sveta Baaris.

Muusika ja tuntumad lood

Džässi ja bluusi juurest on ta liikunud elektroonilisema alternatiivpopi poole. 2025. aastal ilmus tema teine album „Balance“, mis valmis koostöös Tšehhi produtsendi Aid Kidiga. Debüütalbumi popilähedaselt kõlalt liikus ta sellel eksperimentaalsemas suunas; 2026. aastal tõmbas teda taas rohkem popi poole. Kontserdil on kehaliikumine laulmisega tihedalt seotud: tema tants sünnib kohapeal, mitte ette määratud sammudest. Oma muusikat esitab ta ka harfi, improviseeriva pianisti ja bändiga, otsides võimalusi samu lugusid ümber kujundada. Kitty Florentine'i maailmas käivad kõrvuti tantsupõranda eufooria ja dramaatilised, tundlikud hetked.

Mis sai edasi

2025. aasta sügisel kolis ta Berliini. Varem oli ta mõelnud New Yorgile, kuid USA poliitiline õhustik ja Kesk-Euroopas liikumise lihtsus suunasid valiku Saksamaale. Välismaale jõudmise nimel töötades oli tal enda sõnul igapäevaelu vahepeal tahaplaanile jäänud. Berliinis hakkas muusikat jälle rohkem sündima ning uute kõlade otsimine tundus vabam. 2026. aasta jaanuaris ütles ta saatele „OP“: „Minust on jälle muusika fänn saanud.“ Kolimine ei tähendanud Eesti muusikaelust lahkumist: eemalt tundus talle veel olulisem seda sidet hoida ja endaga kaasa võtta. Ta keskendus täielikult muusikale, kuid nägi enda jaoks võimalusi ka tantsus, disainis ja tegevuskunstis. Koostöö produtsent AidKidiga viis teda 2026. aastal korduvalt Prahasse muusikat tegema.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 13.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada