Kiritöö
Kiritöö kasvas välja Ugala teatrimuusikast, kuid ei jäänud lavastuse saateansambliks. Viis võrdse hääleõigusega muusikut põimisid Talvo Pabuti tekstid eesti ja teiste rahvaste viisidega ning nimetasid tulemust „hilisromantiliseks rahvamuusikaks“.
Viimati eetris · Peiari põli
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Peiari põli3 korda eetrisviimati
- 2Kevad ja Jaapani meri90 päevaga eetris ei olnud
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Enne nime ja plaati olid Kiritöö taga kaks teatrikoostööd. Talvo Pabut ja Margus Põldsepp olid koos töötanud Ugala lavastuses „Kosjasõit“; Ingomar Vihmari 1998. aasta lavastuses „Laul Sipirja lastest“ juhatas Põldsepp elavat muusikat ning Pabut pani Soome rahvaviiside tekstid eesti keelde. Muusikud mängisid lavasügavuses. Sellest lavastusest jõudis hilisema esikplaadi avalugu ansambli repertuaari.
Ametliku loo järgi sündis mõte ansambel luua 2000. aasta kevadel Viljandi Kultuuriakadeemia kohvikus, kus Pabuti ja Põldsepa kõrval oli ka kitarrist Sulev Salm. Esialgu esines ansambel nime all Kiritöö ja Karistus. Esimesse koosseisu kuulusid ka viiuldaja Meelika Hainsoo ja bassimängija Kristjan Priks, kelle asemele tulid hiljem Marju Varblane ja Peeter Piik. Plaadile jõudis viisik, kuhu kuulusid Varblane ja Piik koos Pabuti, Põldsepa ja Salmiga. Pabut oli enne bändi töötanud teatris ja mänginud filmis „Küljetuul“.
Muusika ja tuntumad lood
Kiritöö ei käsitlenud pärimusmuusikat muuseumiesemena. Omaloomingu kõrval kasutas ansambel eesti, soome, ungari ja bretooni rahvaviise, kuid kitarride, viiuli ja lõõtsa vahele mahtus ka raadiopopilikku kõlavärvi ning linnalikku keeletunnetust. Pillipark ulatus Marju Varblase hiiu kandlest, torupillist ja tinavilest Põldsepa ahelate ning šamaanitrummideni; Salm mängis nii akustilist kui ka elektrilist kitarri. Kuna kõigil viiel liikmel oli võrdne hääleõigus, said nad loominguliselt vabalt tegutseda, kuid selle hinnaks oli stiililine ebaühtlus: pärimuslikud ballaadid ja moodsamad idüllid seisid samal plaadil kõrvuti.
2004. aasta albumi „Oli kord...“ seitseteist pala sidusid tervikuks Talvo Pabuti tekstid, kuigi viisid tulid eri autoritelt. Pabuti isikliku taustaga värsid liikusid arvustuse hinnangul mänglevalt eri keeleregistrite vahel. Arvustaja Alvar Loog pidas kõige veenvamaks Margus Põldsepa sooja baritoni ja lõõtsa: „Sepalaulu“ ja „Peiari põlve“ nimetas ta puhtaks klassikaks.
Edu ja tunnustus
„Oli kord...“ jäi Kiritöö ainsaks albumiks, kuid ansambel ei kadunud kohe pärast plaadiesitlust. Arvustaja hinnangul esines bänd 2005. aastal harva ja tema käekiri polnud veel lõplikult välja kujunenud. 2007. aastal mängis Kiritöö Untsakate juubelikontserdil koos VLÜ ja Oortiga ning järgmise aasta augustis oli ansambel Käsmus Viru Folgi kavas. 2008. aasta jäi ka Kiritöö viimaseks tegevusaastaks.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 06.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.