Ray ja Dave Davies kasvasid üles Põhja-Londoni Muswell Hillis ning asutasid ansambli koos koolisõbra Pete Quaife'iga; trummar Mick Avory tegi klassikalise koosseisu täielikuks enne 1964. aastal Pye'iga sõlmitud lepingut. Nende kaks esimest singlit ebaõnnestusid, seega pidi kolmas tabama märki: Ray tuli lagedale kahe akordi looga „You Really Got Me“ ja Dave vastas kareda kitarrikõlaga, millest sai ansambli esimene firmamärk. Lugu tõusis Britannias esikohale ja sellele järgnes „All Day and All of the Night“, ent läbimurre oli pigem avatud uks kui valmis valem.

Ray eemaldus peagi toorest rütmibluusist ja hakkas kirjutama ühiskondlikke miniatuure, vormides moest, klassierinevustest, linnatänavatest ja argistest pettumustest tihedaid popdraamasid. 1965. aasta USA-turneel jäi ansamblil organisatsiooniga American Federation of Musicians vaidlus lahendamata ja Kinks ei saanud seal kuni 1969. aastani esineda. Ray nimetas sunnitud eemalolekut hiljem loominguliseks pöördeks ning ütles, et kuna nad ei saanud seal tuuritada, leidis ta lohutust inglaseks olemisest. Sedasama sissepoole pööratud pilku kandsid albumid „Face to Face“, „Something Else“ ja „The Kinks Are the Village Green Preservation Society“. „Village Green“ müüs 1968. aastal kehvasti, kuid kasvas hiljem üheks ansambli tunnusteoseks.

Pete Quaife lahkus 1969. aastal ja bassi võttis üle John Dalton. Kui USA-s esinemise piirang tühistati, viis „Lola“ Kinksi 1970. aastal taas edetabeli esikümnesse mõlemal pool Atlandi ookeani. Järgnenud aastakümnest sai katsepolügoon: „Muswell Hillbillies“ vaatas kantri ja varietee kõlavärvides tagasi Põhja-Londonile, RCA-aastatel kasvasid ideed teatraalseteks kontseptsioonideks ning 1976. aastal Arista juurde siirdudes kujunes Kinksist jõulisemat rokki mängiv kontsertansambel. 1979. aastaks oli album „Low Budget“ viinud nad Ameerika areenidele, sealhulgas väljamüüdud Madison Square Gardenisse.

1983. aastal tasus veel üks ebatõenäoline pööre ära. Ray kirjutas kadunud tantsusaali mälestusest loo „Come Dancing“, millest sai Kinksi USA kõige kõrgemale jõudnud singel ja mis tõi ansambli tagasi Briti edetabelisse. Mick Avory lahkus 1985. aastal ja teda asendas Bob Henrit, ent ansambel jätkas salvestamist ka siis, kui kuulajaskond ahenes.

Rock & Roll Hall of Fame võttis 1990. aastal oma ridadesse ansambli algkoosseisu kõik neli liiget. Tunnustus ei peatanud müügiedu kahanemist: 1993. aastal ilmunud album „Phobia“ jäi müügis tagasihoidlikuks, kuigi Blur ja Oasis seostasid avalikult Britpopi juuri Kinksiga. Ansambel andis viimase avaliku kontserdi 1996. aastal ja on sellest saadik pausil; Ray ja Dave on jätkanud kumbki oma rada.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 27.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada