Kincade
Kincade'i suurim hitt oli olemas enne, kui Kincade'il oli üldse avalikkuse ees tegutsev koosseis. Selle kirjutasid John Carter ja Gill Shakespeare; Carter laulis ja produtseeris salvestise. Teised mehed palgati Kincade'i avalikkuse ees esindama alles pärast seda, kui salvestis hakkas müüma.
Viimati eetris · Dreams are Ten a Penny
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Dreams are Ten a Penny3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Paul Griggsi sõnul oli Kincade'i esinemine saates „Lift Off With Ayshea“, mis oli eetris 1. juunil 1973, ainus kord, kui Paul ja Nigel Griggs, Rick Williams ning trummar Alan Eden mängisid koos otse; enamikul reklaamiesinemistel matkisid nad Carteri salvestiste saatel mängimist.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Nime taga oli inglise laulukirjutaja, laulja ja produtsent John Carter. Tema ja ta abikaasa Gill Shakespeare kirjutasid kodus koos ning katsetasid ideid teineteise peal; loo „Dreams Are Ten a Penny“ tegemisel laulis Carter kõik vokaalpartiid ja mängis kitarri. Carter oli tuuritamisest väsinud ja eelistas töötada stuudios. Hiljem meenutas Carter nende tööviisi ning ütles Gillile: „Meile meeldis koos kirjutada, eks ole?“ Kincade'i tegelik lähtekoht oli see kodune loomepartnerlus, mitte prooviruumis sündinud ansambel.
Tuntuks saamine
Penny Farthing avaldas salvestise 1972. aastal. Suurbritannias jäi see suurema tähelepanuta, kuid Saksamaal tõusis see edetabelis teisele kohale ja püsis edetabelis 33 nädalat; edetabelisse jõudis see ka Austrias ja Madalmaades. Stuudio varjunimest oli ootamatult saanud müüv popnimi ning plaadifirma vajas nüüd kedagi, keda publik saaks näha.
Esimesena palgati Kincade'i solistiks laulja John Knowles, ehkki salvestisel kõlas Carteri hääl. Knowles muutis laenatud identiteedi püsivaks, võttes esinejanimeks John Kincade, ning alustas seejärel soolokarjääri. Salvestatud hääle ja fotodel kujutatud esineja lahknevus kujunes projekti keskseks tunnuseks.
Muusika ja tuntumad lood
1972. aasta detsembriks oli plaadifirma juht Larry Page palunud Paul Griggsil luua uue tuuritava koosseisu. Griggs kutsus sinna oma venna Nigel Griggsi ja Rick Williamsi ning kolmik sõitis televisiooni-, pressi- ja muudele avalikele esinemistele, samal ajal kui Carter jätkas stuudiomuusikutega Kincade'i plaatide tegemist. „Do You Remember Marilyn“ ja Kincade'i album kuulusid seega samasse ebatavalisse korraldusse: stuudios loodi kõla, kuid reklaamiks vajalikud näod ja liikumise pakkus eraldi rühm. See ei olnud pelgalt hilisem koosseisumuutus; Kincade oli sellisena üles ehitatud juba esimesest hitist peale.
Mis sai edasi
Kincade'i nime kasutati plaatidel edasi ka pärast tuuritava koosseisu lahkumist, kuid hilisematel plaadiümbristel välditi äratuntavate muusikute näitamist. Carter jätkas samal ajal talle meelepärast stuudiotööd ja lõi veel ühe salvestusprojekti nimega First Class. Kincade'i kokkupandud koosseis astus viimast korda üles Saksamaa saates „Disco 73“ 1973. aasta detsembris; pärast seda esinemist ei läinud Paul Griggs, Nigel Griggs ega Rick Williams enam kunagi Kincade'i nime all lavale.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga23 allikatKontrollitud 20.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
