Kim Carnes
Loo „Bette Davis Eyes“ salvestis, mis tegi Kim Carnesi eksimatult äratuntavaks, sündis teisel võttel. Lõppversiooniks jäi just selle töötlemata miks, sest ükski hilisem versioon ei kõlanud paremini. Selline vaist enne viimast lihvi sobib kokku tema karjääriga, kus laulude kirjutamine on olnud sama tähtis kui popedetabelid.
Viimati eetris · Bette Davis Eyes
Lood eetris
90 päeva · 08.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Bette Davis Eyes4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Kim Carnes kirjutas oma esimese laulu nelja-aastaselt — samas vanuses, mil ta mängult abiellus oma naabri, tulevase kitarristi David Lindleyga.
- Kui A&M temaga viimaks lepingu sõlmis, rentis Carnes kahetiivalise lennuki, mis vedas plaadifirma stuudiote kohal loosungit „Kim Carnes Loves A&M“.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Kim Carnes alustas muusikuteed 1966. aastal folkansambli New Christy Minstrels liikmena ning jätkas hiljem laulukirjutaja ja demosalvestiste lauljana. Tänu esimesele kirjastuslepingule sattus ta stuudios kokku Don Henley, Glenn Frey ja J. D. Southeriga juba enne, kui Eagles loodi. 1971. aastal salvestas Big Mama Thornton Carnesi loo „Sing Out for Jesus“ filmi „Vanishing Point“ jaoks; filmi lõputiitrite ajal kõlas ka Carnesi esituses „Nobody Knows“. Carnes oskas oma laule teistele esitajatele anda, neid ise veenvalt esitada ja samal ajal teiste häälte jaoks edasi kirjutada; nii ehitas ta oma karjääri.
Tuntuks saamine
Pöördeliseks sai 1980. aasta, kui Kenny Rogers palus Carnesil ja tema abikaasal Dave Ellingsonil kirjutada terve kontseptalbumi „Gideon“. Carnes laulis koos Rogersiga ka loos „Don't Fall in Love With a Dreamer“, mis tõusis USA popedetabelis 4. kohale ja kõlas ka kantri- ning täiskasvanupopi raadiojaamades.
Aasta hiljem kuulis Carnes Jackie DeShannoni ja Donna Weissi loos „Bette Davis Eyes“ võimalust, kuid tahtis sellele tumedamat kõla. Kolmepäevase proovi järel leidis klahvpillimängija Bill Cuomo loo tunnusliku süntesaatorikäigu. Carnes meenutas hiljem oma reaktsiooni: „Jah, täiesti. Mõtlesin: see ongi see!“ Järgmisel päeval salvestas ansambel loo otse; plaadile läks teine võte koos töötlemata miksiga. Loost sai Billboardi 1981. aasta hitt number 1 ning see võitis aasta salvestise Grammy.
Muusika ja tuntumad lood
Suitsuselt kähe hääl tegi Carnesi kergesti äratuntavaks, kuid tema karjääri vaiksem püsiv joon on olnud laulude kirjutamine. Tema kirjutatud on näiteks Barbra Streisandi lugu „Make No Mistake, He's Mine“. Kantriedetabeli 1. kohale jõudsid tema lugudest Reba McEntire'i ja Vince Gilli „The Heart Won't Lie“ ning pealkirjas sugupooli vahetav „Make No Mistake, She's Mine“ Ronnie Milsapi ja Kenny Rogersi esituses. 1985. aastal laulis ta ka loos „We Are the World“.
Edu ja tunnustus
Carnes on võitnud kaks Grammyt ja saanud kaheksa nominatsiooni. Ometi kitsendas loo „Bette Davis Eyes“ hiigelmenu avalikkuse pilti temast. Recording Academy on sellise edu kohta hiljem öelnud, et see võib küll karjäärile hoogu anda, kuid jätab varju nii varasema kui ka hilisema loomingu. Tema kogu loomingust paistab avaram pilt: laulja, laulukirjutaja ja produtsent, kes lõi töös ise aktiivselt kaasa.
Mis sai edasi
1994. aastal kolis Carnes alaliselt Nashville'i ja leidis sealt taas ühtehoidva laulukirjutajate kogukonna, millest ta oli Los Angeleses puudust tundnud. 2004. aasta albumist „Chasin' Wild Trains“ sai talle isiklik verstapost; ta ütles selle kohta: „See on ainus album, mille tegin täpselt nii, nagu ise tahtsin.“ Ta kirjutas ja esines edasi; 2018. aasta mais saatis teda Omaha kontserdil Little River Band, kes laulis talle ka taustahääli. 2024. aasta aprillis avaldas ta uue salvestuse „Bette Davis Eyes (Kim's Version)“, mille master kuulub talle endale.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 08.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
