Kiigelaulukuuik
Riina Roose tormas teadusliku kommunismi riigieksamilt otse koos Kiigelaulukuuikuga Alo Mattiiseni isamaalisi laule laulma. Hiljem meenutas ta, kuidas kuuik laulis öölaulupeol koos rahvaga — see tekitas „lendamise tunnet“.
Viimati eetris · Sa ütled mulle "päikene"
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Sa ütled mulle "päikene"3 korda eetrisviimati
- 2Rännulaul2 korda eetrisviimati
- 3Summer Night Serenade1 kord eetrisviimati
- 4Lambalaul90 päevaga eetris ei olnud
- 5Suveöö serenaad90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Veljo Tormis kirjutas sekstetile pühendusteose „Kiigelaulukuuiku kiigelaul“.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Kiigelaulukuuik sai alguse 1980. aastatel Tallinna Muusikakooli õpingu- ja mõttekaaslastest. Otsa koolis pani Anti Marguste kõik kuus rahvamuusikat armastama ja „kilomeetrite viisi“ regilaule pähe õppima. Kadrisandijooks viis seltskonna Tõnu Kaljuste juurde. Kaljuste jättis nad meelde, andis neile proovides laulda keerulisi noote, mis tundusid esialgu võimatud, ja viis lauljad hiljem kokku Olav Ehalaga.
Esimene kontsert toimus 3. juunil 1985 Tallinna Matkamajas ja seda päeva peetakse ansambli sünnipäevaks. Seal pani toonane eestvedaja Kaljuste kollektiivile nime, öeldes: „Täna on sündinud ansambel Swing Sing Sextet ehk maakeeli Kiigelaulukuuik.“ Paljud repertuaari jõudnud laulud seadis Toomas Rull. Ansambli tunnuseks jäi koosseis, kus oli kolm nais- ja kolm meeslauljat.
Tuntuks saamine
1988. aastal esitas ansambel koos Ivo Linna ja In Spega Alo Mattiiseni teost „Viis ärkamisaegset laulu“. Roose nimetas neid esinemisi üheks oma elu tipphetkeks. Öölaulupeol hakkas rahvamass kohati kaasa ja vastu laulma. Kuuik ei olnud sellel laval pelk taustakaunistus: kuus kokkusulanud häält olid osa laulude ühisest jõust.
Muusika ja tuntumad lood
Algul proovis kuuik jõudu välismaiste vokaalansamblite arranžeeringutega, hiljem pöördus üha enam kodumaise muusika poole. Repertuaar ulatus Raimond Valgre, Uno Naissoo ja Valter Ojakääru lauludest Olav Ehala, Alo Mattiiseni ning Andres Valkoneni loominguni; salvestuste seas on näiteks Valgre „Sa ütled mulle päikene“, Ojakääru „Olematu laul“ ja Ehala „Praegu ja siin“. Ehala oli kontsertidel ansambli „ihuhelilooja“, klaverisaatja ja konferansjee ning tema loomingust kujunes üks repertuaari kandvaid osi. Otsa koolist kaasa tulnud rahvamuusikahuvi hoidis kõla juurte lähedal, nõudlik kuuehäälne ansamblilaul lubas aga harmooniates seigelda.
Roose sõnastas proovide mõõdupuu lihtsalt: „Kui sa laulad kuuehäälselt ja lugu hakkab kõlama, siis see on midagi väga erilist.“ See polnud ainult kujund. Saateta mitmehäälses laulus pidi iga laulja hoidma oma joont ning samal ajal kuulama ülejäänud viit; just sellise täpsuse saavutamist pidas Roose hiljem oma õpilaste puhul kõige keerulisemaks.
Edu ja tunnustus
Kiigelaulukuuik esines pidevalt täissaalidele ja andis välja kolm albumit. Albumile „Siidiplaat“ järgnes Olav Ehala autoriplaat „Kino-Teater-Muusika“ ning 2000. aastal album „Koidulast Ehalani“. Viimast esitleti ansambli 15. sünnipäeva kontserdil — pealkiri võttis ühele reale kokku ansambli tee rahvuslikust luulest Ehala teatrilauludeni.
Kuuik ei laulnud ainult oma nime all. Tõnis Mäega seovad ansamblit Ehala laulud, Silvi Vraidiga „Praegu ja siin“ ning „Väikene rahvas, väikene maa“. Loos „Eestlane olen ja eestlaseks jään“, mille kirjutasid Alo Mattiisen ja Jüri Leesment, laulab Kiigelaulukuuiku kõrval In Spe.
Mis sai edasi
Ansambel enam koos ei käi. Roose meenutuse järgi jõudis kätte hetk, mil seltskond tundis, et Kiigelaulukuuiku aeg on otsa saanud. Plaatidele ja arhiivi jäi aga kuue laulja ühine kõla, mille tekkimist nimetas Roose õnnetundeks.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga36 allikatKontrollitud 02.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
