Kuidas alustati

Virve-Elfriide Köster sündis 1928. aastal Pärnus, kuid tema nooruse kujundas Manija saar. Seal mängiti muruplatsil tantsuks ning argipäeva täitsid kalapüügi kõrval heinategu, viljakasvatus ja töö karjalaudas. Hiljem asus ta Kihnu Järsumäe tallu ning selle kodukoha järgi hakkas Eesti teda tundma Kihnu Virvena.

Laule tegi ta esialgu oma rõõmuks. Sõnad ja viis tulid korraga; sõnad pani ta käsitsi kirja, meloodiad jättis meelde, sest nooti ta ei tundnud. Mälus kandis ta sadu laule, mille ainese ammutas perest, saareelust, merest, armastusest ja elusündmustest. Tütrele Urvele loodud „Väike tüdruk“ hakkas hiljem Kihnu pulmades pruuti kodust ära saatma.

Tuntuks saamine

Ukse avas „Mere pidu“. Laul sündis paadiõnnetusest, milles Virve oli uppumisele lähedal. Sellest hoolimata ei jäänud laul süngeks: tumedale sündmusele vastandus elurõõmus refrään. Kukerpillid laulsid pala 1984. aastal raadio ja televisiooni kaudu kuulsaks ning võtsid kavva kümneid tema laule. Nii said Virve viisid mujal Eestis tuntuks enne, kui kodusaar neid tundma õppis.

Tema laulude esimesed helisalvestused jõudsid Eesti Rahvaluule Arhiivi 1985. aastal. 1992. aastal salvestas Eesti Televisiooni võttegrupp Ingrid Rüütli juhtimisel Virve laule; siis kuulis Kihnu rahvas neid esimest korda tema enda esituses televiisorist. Lavale jõudis ta autorist hiljem, kuid seal kandis teda seesama vahetus, millega ta iga laulu saamislugu rääkis.

Muusika ja tuntumad lood

Kihnu Virve laulud ei jäljendanud vana regilaulu. Neis kõlas pigem tema noorusaja levimuusika: valsitakti oli palju, sekka tuli fokse. Laule iseloomustasid lihtne keel ja selge meloodia. Ta pööras lauluks nii oma pere rõõmud ja kaotused kui ka Estonia huku ja Kurkse tragöödia. Postimehe intervjuus võttis ta oma laulude sünni kokku viie sõnaga: „Need on kõik elust tehtud.“ Enne alustamist pidi ta teadma, millega laul lõpeb.

Pere jäi ka laval tema lähimaks ringiks. Tütar ja tütretütred mängisid hiljem Järsumäe pereansamblis ning vanaema käsikirjades sündinud laulud liikusid ühelt põlvkonnalt teisele. Sõnad ja viisid kirjutas Virve ise; noodistamisel aitasid teda teised muusikud.

Edu ja tunnustus

Tunnustus jõudis temani alles hilja. Kihnu Virve andis välja neli albumit, sai 2008. aastal Pärnumaa vapimärgi ja 2011. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi. 2018. aasta infarkti järel jätkas ta esinemist. Plaadid polnud ainus tulemus: aastakümneid käsikirjades ja seltskonnalaulus elanud looming sai lõpuks autori enda näo ja hääle.

Mis sai edasi

Kihnu Virve suri 10. detsembril 2022, veidi enne 95. sünnipäeva. Temast jäid maha rahvalauluks saanud repertuaar ja haruldaselt selge jälg tema loometööst: käsikirjalised laulikud, arhiivisalvestused ja telekaadrid, kus laulude autor jutustab ise, millisest elujuhtumist iga viis alguse sai.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 18.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada