Kuidas alustati

Fowler kasvas Amarillos, kus kantrimuusika oli kõikjal tema ümber, kuid teismelisena köitis teda sama palju hard rock. Tema ema pani ta üheksa-aastaselt klaveritundi. Fowler on öelnud, et tohutu rahvahulga nägemine festivalil Texas Jam aitas tal muusikukarjääri kasuks otsustada. Ta õppis Los Angeleses kitarri, naasis Austinisse ning tuuritas umbes kolmteist kuud ansambli Dangerous Toys kitarristina, enne kui asus ansambli Thunderfoot etteotsa. Fowleri sõnul meeldisid talle nii The Cars kui ka Merle Haggard ning see aitas tal laule kirjutada.

Tuntuks saamine

Fowler pöördus 1990. aastate lõpus Texase kantri poole. Varase albumi „One for the Road“ salvestas ta kodus riidekapis, seejärel rahastas albumit „Beer, Bait & Ammo“, võttes krediitkaartidelt ligikaudu 10 000 dollarit sularaha. Ta lootis müüa tuhat eksemplari; enda sõnul saavutas ta selle juba esimesel nädalal ning lõpuks müüdi albumit üle 100 000 eksemplari. Üle osariigi ulatunud raadiolevi, esinemised ja müük kontsertidel kasvatasid kuulajaskonda ilma üleriigilise kampaaniata. Sammy Kershaw salvestas hiljem nimiloo ja viis Fowleri laulu kuulajateni ka väljaspool tema enda kontserte.

Muusika ja tuntumad lood

Fowleri muusika kasvas välja Texase tantsusaalidest: traditsioonilised honky-tonk’i lood, joogilaulud ja kelmikas huumor, mida ta esitas rokkansambli energiaga. Fowler kirjutas tantsupõrandat silmas pidades ning see kooslus muutis tema kontserdid sama oluliseks kui heliplaadid. Tema laulud jõudsid ka teiste esitajateni: neid salvestasid teiste seas George Jones, Mark Chesnutt, Montgomery Gentry ja Sammy Kershaw.

Üleriigilisse kantriraadiosse jõudmine läks vaevalisemalt. Fowler sõlmis lepingu Clint Blackile kuuluva Equity Music Groupiga, kuid ettevõte lõpetas 2008. aastal tegevuse; sama juhtus hiljem veel ühe plaadifirmaga ajal, mil reklaamiti lugu „Pound Sign“. Ta naasis piirkondliku tegutsemisviisi juurde, mis oli teda algusest peale kandnud. Teerajajateks nimetas Fowler mehi, kes mängisid baarides ja nägid pealt, kuidas Texase kantrist sai mitut põlvkonda ühendav muusikamaastik.

Edu ja tunnustus

Sõltumatus muutis viisi, kuidas Fowler albumeid tegi. Trent Willmoni produtseeritud 2019. aasta albumi „Barstool Stories“ jaoks kirjutas ta kuus laulu kaasautorina, kuid kaalus üle neljakümne pala. Fowler ütles, et vanemaks saades ei nõudnud ta enam nii kangekaelselt oma laulude albumile võtmist; eesmärgiks sai võimalikult tugev plaat, mitte võimalikult suur osa lugude autorlusest. Pärast Roger Creageriga tehtud ühisprojekti „Dos Borrachos“ jätkas Fowler kirjutamist ja salvestamist. Amarillost pärit endine rokikitarrist oli ise näinud, kuidas Texase kantrist kasvas baarikontsertide ringist omaette tööstusharu, ja tegutses selles edasi.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 16.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada