Kuidas alustati

Katrina Leskanich ja Vince de la Cruz alustasid ansamblis Mama’s Cookin’, esitades Suurbritannias asuvates Ameerika õhuväebaasides kavereid. Trummar Alex Cooper oli mänginud ansamblis the Waves koos kitarristi ja laulukirjutaja Kimberley Rew’ga; kui the Soft Boys 1981. aastal laiali läks, liitus Rew Cambridge’is Cooperi, Leskanichi ja de la Cruziga. Esmalt proovis ta ise solistina laulda, seejärel tõi esiplaanile Leskanichi ja kirjutas tema häälele sobivaid laule. Nende koostöö kujundas ansambli kõla: Rew pakkus 1960. aastate kitarripoppi, Leskanich aga selle jõulist ja vahetut keskpunkti.

Tuntuks saamine

Kvartett veetis algusaastad suurte plaadifirmade süsteemist väljaspool. Omal kulul tehtud 1 000 eksemplariga plaat jõudis Cambridge’i peol Radio 1 diskori Richard Skinnerini, Banglesi kaver Rew’ loost „Going Down to Liverpool“ aga viis tema laululoomingu laiema publikuni. Kanada sõltumatu plaadifirma Attic andis välja kaks albumit ja aitas ansamblil enne Capitoliga lepingu sõlmimist koguda alternatiivmuusika ringkondades tuntust.

„Walking on Sunshine“ ei tundunud sugugi ilmselge valikuna. Ansambel jättis loo kõrvale, sest see tühjendas tantsupõrandad, kuid taipas siis, et seda oli võimatu unustada. Capitoli 1985. aastal uuesti salvestatud versioon muutis selle esmapilgul sobimatu loo ansambli läbimurdeks: lugu jõudis Suurbritannias 8. kohale ja album 28. kohale. Leskanich võttis imagomuutuse hiljem kokku: varem oli ta olnud morn goot, kuid ühtäkki sai temast naeratav Chrissie Hynde.

Muusika ja tuntumad lood

Hiti pulbitsev rõõm võis varjutada selle taga tegutsenud neljaliikmelist ansamblit: Leskanich mängis ka kitarri, Rew oli endiselt peamine laulukirjutaja ja kitarrist, de la Cruz mängis bassi ning Cooper trumme. „Sun Street“ jõudis 1986. aastal Suurbritannias 22. kohale. Pärast Capitoli lepingu kaotamist keskendus ansambel taas Atlandi idaosale ja andis enne Eurovisiooni-aastat välja veel kolm albumit — ta töötas edasi kogu selle pika aja, mis jäi kahe kuulsa kõrghetke vahele.

Edu ja tunnustus

Teise kõrghetke tõi samuti laul, mida oli alahinnatud. „Love Shine a Light“ oli salvestatud neli aastat varem, kuid Leskanichi sõnul sahtlipõhja jäänud pärast seda, kui keegi oli nimetanud seda pisut liiga eurovisioonilikuks. 1997. aastal võitis see Ühendkuningriigile Eurovisiooni ja sai ansambli Suurbritannia edetabelis kõrgeimale jõudnud singliks, tõustes 3. kohale. Warner sõlmis ansambliga Eurovisiooni loo jaoks ühe albumi lepingu ning seejärel ilmus album „Walk on Water“.

Mis sai edasi

Uus hoog jäi lühikeseks. Aasta jooksul lahkus Leskanich; Rew, de la Cruz ja Cooper andsid laulja Lynda Hayesiga mitu kontserti ning panid seejärel ansambli tegevuse pausile. Leskanich jätkas soololaulja ja saatejuhina, Rew tegeles oma loominguga. Nii jäid ansambli looks kaks laulu, mida keegi ei osanud algul tahta: üks tühjendas tantsupõrandad, teine seisis aastaid sahtlis — ja just need kaks tegid Katrina and the Wavesi nime kuulsaks.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 07.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada