Kuidas alustati

Alam-Sileesias Karin Ilse Witkiewiczi nime all sündinud laulja kasvas pärast perekonna väljasaatmist üles Berliini Reinickendorfi linnaosas. Perel oli vähe raha, kuid vanemad toetasid uudishimu ja hoolivust. Tema isa oli sõjas viga saanud ning nõustas vabatahtlikuna teisi inimesi pensioniküsimustes. Ema käis tööl ja tal oli tugev loomupärane lauluhääl. Perepidudel tuli väikesel Karinil jäljendada Vico Torrianit ja Caterina Valentet.

Pärast keskkooli lõpetamist liitus ta Lääne-Berliini džässi- ja laululoojate ringkondadega ning laulis tudengite ja kunstnike kõrtsides. Esimesed Katja nime all ilmunud singlid ei toonud edu. Waldecki linnuses toimunud šansooni- ja folkloorifestivalil tutvus ta plaaditööstuses tegutsenud Siegfried Lochiga, kes aitas tal sõlmida lepingu plaadifirmaga Liberty. 1969. aastal ilmus tema esimene album „Katja“.

Tuntuks saamine

Suur läbimurre saabus 1970. aastal Christian Bruhni kirjutatud lauluga „Wunder gibt es immer wieder“: Amsterdamis peetud Eurovisiooni lauluvõistlusel saavutas ta kolmanda koha. Seejärel salvestas ta laule ka inglise, prantsuse, hispaania, portugali, itaalia ja jaapani keeles. Lauluga „Diese Welt“ tuli ta 1971. aastal taas kolmandaks ning lauluga „Theater“ 1980. aastal teiseks. Kõik kolm võistlusesinemist tõid seega koha esikolmikus.

Muusika ja tuntumad lood

Juba 1975. aastast korraldas Ebstein popmuusika kõrval kirjandusõhtuid. Tema kavades kõlasid Heinrich Heine ja Bertolt Brechti tekstid ning naisautorite luule. 1980. aastal hakkas ta ka teatris mängima. Järgnesid rollid lavastustes „Professor Unrat“ ja „Dreigroschenoper“ ning muusikalides „Chicago“ ja „Sweet Charity“. Intervjuus ajalehele B.Z. ütles ta enda kohta: „Ma olen laulev inimene, ei midagi enamat.“

2005. aastal ilmus tema sünninime järgi pealkirjastatud album „Witkiewicz“, tema esimene väljaanne pärast kaheksa-aastast pausi. Produtsent Dieter Falk oli juba kaheksakümnendatel tema ansamblis pianistina mänginud. Album ühendas uusi šansoone tema varasema repertuaari uute töötlustega.

2025. aasta aprillis kirjeldas ta intervjuus ajalehele B.Z. oma kava „Berlin – trotz und alledem“. See käsitleb Saksamaa ajalugu Esimesest maailmasõjast ja natsiajastust kuni Berliini müüri ehitamise ja poliitilise pöördeni. Tema sõnul ühendab kava Friedrich Hollaenderi, Walter Mehringi, Kästneri ja Brechti tekste Claire Waldoffi, Wolf Biermanni ja Konstantin Weckeri lauludega.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 29.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada