Kasemahlakese eellugu algas 2000. aastal, kui Piret Vaher, Anne Õuemaa, Edith Seegel, Andreas Kalkun ja Urmet Arus lõid Black Dog Projecti. Koosseis kasvas ja tekkis vajadus uue suuna järele. Black Dog Project astus viimast korda lavale 17. märtsil 2003 ning selle asemele tuli Kasemahlake.

Nimetused glamuurbänd ja glamuuri-punk ei tähistanud üht kindlat muusikastiili. Kasemahlakese käekirja keskmes olid mitme laulja vaheldumine ja pillide värvikas kooslus. Lavalist teatraalsust taheti võtta tõsiselt, ilma et muusika ise muutuks surmtõsiseks. 2007. aastaks oli ansambel jõudnud ka suuremate avalike ürituste kavva: Emajõe festivalil astusid nende kõrval üles teiste seas Untsakad, Väikeste Lõõtspillide Ühing ja Must Rudolf.

Ansambli algusaegadest jäid pikemaks ajaks selle kandvaks teljeks Urmet Arus ja Andreas Kalkun. 2014. aastal ilmunud plaat „Asja Sai“ koondas ansambli oma materjali tervikuks ajal, mil bänd oli tegutsenud juba üle kümne aasta. Plaadi andis välja MTÜ Kasemahlake ja muusikapoes on see liigitatud popmuusika alla, kuigi ansambel oli end varem määratlenud glamuuri-pungina. Kaks silti mahuvad kõrvuti, sest Kasemahlakese näo andsid sama palju esitus ja koosseis kui žanr. Ühing ise jäi hiljem soiku: 2023. aastal ei salvestatud uusi lugusid ega antud kontserte ning 16. detsembril 2025 kustutati MTÜ registrist.

2018. aastal ilmunud „Lumekuninganna“ näitab, kui palju oli koosseis viieliikmelise algusega võrreldes kasvanud: salvestusel tegid kaasa Anneli Tarkmeel, Edith Eskor, Anne Õuemaa, Taavi Toomere, Lauri Eskor, Eero Tonka, Urmet Arus ja Alar Pallon. Muusika kirjutas Arus, sõnad Kalkun; laulis Arus ise ja kitarrisoolo mängis Taavi Toomere. Ansambel ise nimetas teost „Ingridi sünnipäevalauluks“ — ja just see napp märkus avab Kasemahlakese loomemeetodi paremini kui pikk žanriloend: isiklikust ajendist võis saada kaheksa inimese ühine, täpselt seatud poplugu.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga40 allikatKontrollitud 24.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada