Kuidas alustati

Amy Heidemann tuli Nebraska osariigi Sewardi linnast, et õppida koolis Berklee College of Music laulmist ja laulukirjutamist; Nick Noonan saabus Maine’i osariigi Old Towni linnast jazzitrombonistina. Nad kohtusid 2004. aastal, alustasid järgmisel aastal suhet ja lõpetasid õpingud 2008. aastal. 2010. aasta jaanuaris andsid nad ühisele laulukirjutamisele ametlikult nime Karmin ning kujutlesid seda akustilise hiphopi vastena duole Simon and Garfunkel.

Pealtnäha juhuslik YouTube-projekt oli tegelikult rangelt korraldatud. Mänedžer Nils Gums uuris, milliseid tollal aktuaalseid lugusid inimesed otsisid, duo aga tegi igal nädalal kaks kaverversiooni ja ühe originaalvideo. Amy ja Nick rõhutasid, et kaverversioonid ei ole karaoke: hittide ümberseadmine lasi neil juba enne oma nime tuntuks saamist näidata omaenda segu lauluhäälest, löökpillidest, harmooniatest ja räpist.

Tuntuks saamine

Kõige olulisem üleslaadimine oli nende 2011. aasta aprillis tehtud versioon Chris Browni laulust „Look at Me Now“; Amy võttis seal ette loo kiire räpipartii. Mõne nädalaga jõudsid nad saatesse The Ellen DeGeneres Show ja ansambel Roots kutsus nad lavale; järgnesid kohtumised plaadifirmadega. Epic Records avaldas 2012. aastal EP „Hello“. Nende enda lugu „Brokenhearted“ viis Karmini kaverversioonidega saavutatud tuntusest peavoolupopi sekka ning duo jõudis saatesse Saturday Night Live, kui nende tähelend oli alles värske.

Muusika ja tuntumad lood

Karmin toimis duona, mille mõlemad pooled olid muusikas selgelt kuulda. Amy liikus eredalt popmeloodialt täpselt artikuleeritud räpile, Nick aga lisas klahvpillid, löökpillid, vaskpuhkpillid, vokaali ja jazzmuusiku arranžeerimisvaistu. 2014. aasta täispika debüütalbumi „Pulses“ jaoks soovisid nad rohkem päris pille, rohkem Nicki häält ja lavale loodud kõla. Nimiloost sai nende mõõdupuu; „Acapella“ säilitas sama mängulise ja teravalt rütmilise popikäekirja.

Sama töö tõi nähtavale ka duo sisemise pinge. Amy ja Nick osalesid ise kõigis loomeetappides, kuid suure plaadifirma salvestise juures töötasid kaasa ka produtsendid, laulukirjutajad ja juhid. Nick ajas naljatades sõnad segi, enne kui Amy ütluse õigeks parandas: loome komitee kaudu. Nali osutas päris probleemile: nad olid jõudnud rohkemate kuulajateni, kuid neil polnud alati sellist kontrolli, mida nad seostasid oma varaseima loominguga.

Mis sai edasi

Pärast albumiga „Pulses“ seotud tuuri lahkus Karmin 2014. aasta lõpus plaadifirmast Epic ja asus taas iseseisvalt tegutsema. Albumit „Leo Rising“ omal käel tehes ütles Nick, et nad janunesid vabaduse järele. 2017. aastast tuli Amy avalikkuse ette räpi- ja R&B-artistina Qveen Herby, Nick aga asus tegutsema produtsendina. Karmini lõpp ei tähendanud seega nende koostöö lõppu: 2020. aastal kirjeldas Amy nime Qveen Herby all tehtavat muusikat kui ringiga tagasi jõudmist räpiimpulsi juurde, mis oli 2011. aastal nende elu muutnud.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 05.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada