Kadri Voorand
Lapsena ei kippunud Kadri Voorand lauluvõistlusi võitma, ometi kasvas temast muusik, kes on ühel laval korraga laulja, pianist ja viiuldaja ning live-loop’ide abil terve ansambel.
Viimati eetris · Energy
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Energy3 korda eetrisviimati
- 2Tantsin sinuga taevas90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Haljalas elas Voorandite pere Tanel ja Gerli Padari pere kohal: Taneli kitarr kostis avatud aknast õue ning Kadri harjutas klaverit hiliste õhtutundideni.
- Voorand meenutas, et 1990. aastate popmuusika hakkas talle meeldima alles hiljem; noorena seostus see tema jaoks pidudel puhkenud kaklustega.
- 2019. aasta laulupeol tuli tema teos „Ära mind lahti lase“ publiku nõudmisel kordamisele.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Voorand kasvas Haljalas, kus muusika polnud kodus pelgalt taust, vaid osa igapäevaelust. Tema vanavanaisa, vanaisa ja isa olid pillimehed ning ema muusikaõpetaja. Ta õppis klassikalist klaverit, veidi ka viiulit, ning puutus varakult kokku rannarahva pärimusmuusikaga.
Keskkooli lõpus kaalus ta veel reaalainete õppimist, sest matemaatika köitis teda tugevalt. ERR-ile on ta meenutanud: „Aga siis tabas mind teadmine, et ma olen muusikaga ju kogu oma elu tegelenud ja keda ma petan.“ Lõpuks astus ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse džässlaulu erialale ning täiendas end Stockholmis.
Tuntuks saamine
Voorandi plaaditee algas 2007. aastal ansambliga Sheikid. Aasta hiljem pälvis ta noore džässitalendi auhinna ning 2009. aastal ilmus Kadri Voorand Groupi „Tunde kaja“. Edasi tegutses ta paralleelselt soolokoosseisudes, Tanel Rubeni ansamblites ja Estonian Voicesis, mille asutajaliige, kunstiline juht ning peamine helilooja ta on.
Muusika ja tuntumad lood
Voorandi käekiri ühendab rannapärimuse, džässi, vokaalimprovisatsiooni ja emotsionaalselt vahetu jutustamise. Ta võib laval kasutada vaheldumisi häält, klaverit, viiulit, kalimbat ja elektroonikat ning luua live-loop’ide abil ühe inimese esitusest mitmekihilise ansambli. Suurtes kooriteostes ja Estonian Voicesi täpses a cappella-kõlas avaldub seesama huvi: kuidas häälest saab korraga pill, tekst ja lugu.
2016. aasta „Armupurjus“ tõi tema eestikeelse laululoomingu eriti selgelt esile. 2020. aasta duoplaadil „In Duo with Mihkel Mälgand“ oli keskmes kontrabassi, klaveri ja hääle dialoog; album ilmus Saksa plaadifirmas ACT.
Edu ja tunnustus
„Armupurjus“ tõi Voorandile 2017. aasta Eesti Muusikaauhindadel nii aasta naisartisti kui ka aasta džässalbumi tiitli. 2019. aastal sai ta presidendi noore kultuuritegelase preemia ning 2020. aastal valis Eesti Rahvusringhääling ta aasta muusikuks. Samal aastal tunnistati aasta džässalbumiks ka duoplaat Mihkel Mälgandiga.
Koht eesti muusikas
Voorandi muusikat on lauldud ka Eesti laulu- ja tantsupeo ühislaval. Aastatel 2017–2025 kõlas pidudel kuus tema kooriteost. Samuti õpetab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias džässmuusikat ning oli 2024. aastal Tartu Ülikooli vabade kunstide professor; loengutes uuris ta elu muutva loomingu sündi.
Mis sai edasi
Estonian Voicesi 2024. aasta album „Kallimale“ tunnistati järgmisel aastal Eesti Muusikaauhindadel aasta džässalbumiks. Samal, 2025. aastal ilmus Voorandilt kontsertsalvestus „Live in Munich“, millele järgnes 2026. aastal stuudioalbum „Songs To Hold You“. Nii käib tema tee edasi kahel real korraga: oma nime all ja Estonian Voicesiga koos.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 21.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
