Kaarel Kilvet
Kui Kaarel Kilveti 60. sünnipäevaks valmis duubelplaat, mahtus ühele kettale tema teatrimuusika ja teisele ülejäänud laululooming. Näitleja, lavastaja ja laulja puhul polnud need kolm eraldi ametit, vaid üks töö, mis algas laval ja jätkus lauludes.
Viimati eetris · Sinu Ilusad Sinised Silmad
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Sinu Ilusad Sinised SilmadKaarel Kilvet/Tõnu Tamm4 korda eetrisviimati
- 2Peab määrima4 korda eetrisviimati
- 3Pojad on mul õige naksid2 korda eetrisviimati
- 4Istsõ maailma veerõkõsõ pääle2 korda eetrisviimati
- 5Sõbrad (Rannalinna restoranis)2 korda eetrisviimati
- 6Kui sinu tark ja ilus pea90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Tema 2004. aasta plaadil musitseerisid muu hulgas Estonia ooperikoori mehed, Pärnu üksikjalaväepataljoni poisid ja ETV laulutüdrukud.
- 1969. aasta diplomilavastuses „Don Quijote“ oli Kilvet ühtaegu lavastaja ja tõlkija.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Pärnu lastemuusikakoolist viis Kilveti tee Tallinna Muusikakooli ja sealt lavakunstikateedrisse, mille ta lõpetas 1970. aastal. Valiku tagamaid on ta ise selgitanud: „Mind võeti küll kateedrisse sisse kokkuleppel, et ma õpiks lavastajaks.“ 1969. aastal osales Kilvet Gustav Suitsu luulekompositsioonis „Ühte laulu tahaks laulda“, mida peetakse sageli Eesti teatriuuenduse alguseks. Noorsooteatris töötas ta näitleja ja lavastajana 1970. aastast 1993. aastani. Pärast 23 aastat samas trupis jätkas ta aastatel 1993–1998 Endla lavastajana ning hiljem vabakutselisena.
Tuntuks saamine
1970. aasta jaanilaupäeval lõid Kilvet ja Tõnu Tamm käed, et laulda uuemaid eesti rahvalaule. Nende nipp oli võtta nostalgiliselt magus repertuaar täiesti tõsiselt, mitte teha sellest pilalaulu. Duo sõitis kitarridega mööda Eestit ja jõudis Vikerraadio „Külasimmani“ kaudu väga paljude kuulajateni. Sama repertuaar jõudis ka lavale: Noorsooteatri „Oh armastus, sina kallis magus mesi“ mängiti kolme ja poole aasta jooksul 251 korda. Laulust sai korraga kontserdinumber, raadiosündmus ja teatrietendus.
Muusika ja tuntumad lood
Kilvet vahetas koosseise ja kõlasid. Ta laulis ja mängis Leegajuses ning Kukerpillides, asutas koos Jüri Aarma ja Lauri Nebeliga teatriansambli Hampelmann ning juhtis teisigi lavalt sündinud muusikakoosseise. Lavastuste juures tegi ta ka muusikalise kujunduse ja kirjutas oma teatrile laule. 2004. aasta kogumik koondas 29 laulu aastatest 1969–2000; enamik neist oli loodud Hando Runneli tekstidele, kuid tekstiautorite seas olid ka Priit Aimla, Henno Käo ja Paul Pinna.
Edu ja tunnustus
Lavastajana tõi Kilvet Eesti lavadele üle 80 lavastuse ja kirjutas muusika viieteistkümnele neist. Ta töötas nii teatris kui ka televisioonis, kutseliste ja rahvateatrite lavadel; eri põlvkondade ühisesse mällu jäi eriti „Mõmmi ja aabits“. Näitlejana tegi ta muu hulgas kaasa filmis „Nukitsamees“ ning mängis Noorsooteatri „Kevades“ Kristjan Liblet. 2005. aasta veebruaris tunnustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga.
Mis sai edasi
Kilvet suri 30. aprillil 2005 pärast rasket haigust. Tema viimaseks lavastuseks jäi Rakvere Teatri „Mõmmi ja aabits“, mille kallal ta töötas juba haigena. Kaksteist aastat hiljem kogus Kuusalurahva Teater Kilveti ja Tamme kõik ERR-i arhiivis säilinud duosalvestised 36 looga duubelplaadile „Küll mõni poiss võib ilus olla“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga36 allikatKontrollitud 29.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
