Kuidas alustati

Moore kasvas üles Arkansase osariigis Poyenis, laulis kirikus gospelit ja töötas oma vanavanemate veisefarmis. Pärast keskkooli lõpetamist 2002. aastal kolis ta Nashville’i. Produtsent Jeremy Stover meenutab, et Moore astus 2003. aastal tema laulukirjutustuppa ja laulis paar laulu; sellest kohtumisest algas koostöö, mis on kestnud kogu Moore’i karjääri.

Tuntuks saamine

Scott Borchetta sõlmis Moore’iga 2007. aasta novembris lepingu: temast sai uue plaadifirma Valory Music Group artist. Tema 2009. aasta endanimeline debüütalbum tõi talle esimese Country Airplay edetabelis 1. kohale jõudnud loo „Small Town USA“. Järgnenud album „Outlaws Like Me“ lisas kaks edetabeli esikohalugu: „If Heaven Wasn’t So Far Away“ ja „Til My Last Day“. Albumil „Off the Beaten Path“ jõudis „Point at You“ 2. kohale ja „Lettin’ the Night Roll“ 1. kohale; Academy of Country Music andis talle 2013. aastal uue artisti tiitli.

Muusika ja tuntumad lood

Moore’i helipilt liigub sirgjoonelise kantri ja uljama nüüdisaegse kõla kitsal piiril. Tema Arkansase aktsent ja väikelinnateemad jäid äratuntavaks ka raadioeelistuste muutudes. Stover jäi alates debüüdist kuni albumini „Straight Outta the Country“ püsivaks kaasautoriks ja produtsendiks. Moore põhjendab nende koostöö püsimist lihtsalt: nad mõistavad teineteist nii hästi, et lõpetavad üksteise lauseid, ehkki seda on tema meelest tobe välja öelda.

2016. aasta album „Kinda Don’t Care“ avardas raadiokõla ja tõi 1. kohale jõudnud loo „Somebody Else Will“. 2021. aastaks tundis Moore end enda sõnul artistina ehedamalt kui kunagi varem; 2023. aastal seadis album „Stray Dog“ keskmesse tema autsaiderliku hoiaku. Tema laulude valimise reegel on otsekohene: ta ei salvesta ega kirjuta ühtki lugu, mida ta ise ausaks ei pea.

Edu ja tunnustus

Moore’i edu kestis ka pärast varajast läbimurret. Albumilt „Late Nights and Longnecks“ tuli kaks Country Airplay edetabelis 1. kohale jõudnud singlit, „The Ones That Didn’t Make It Back Home“ ja „Why We Drink“; pärast albumi „Straight Outta the Country“ ilmumist 2021. aastal tõusis nende järel esikohale ka „We Didn’t Have Much“.

Mis sai edasi

2024. aasta album „This Is My Dirt“ viis Moore’i tagasi pere maale, kus ta nüüd oma lapsi kasvatab. See oli tema kaheksas album ja esimene, mille ta salvestas koos oma kontsertbändiga; plaadil kõlas koos Dierks Bentleyga ka „Time’s Ticking“. Moore oli oma otsuses kindel: bänd oli selle ära teeninud. Tema sõnul ei hooli keegi tema muusikast rohkem kui need mehed ning ilma nendeta ei tee ta enam ühtegi plaati. 2026. aasta aprillis sai „Time’s Ticking“ sooloraadioversioon pärast rekordpikka 67-nädalast tõusu Moore’i üheteistkümnendaks Billboardi Country Airplay edetabeli esikohalooks.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 01.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada