Kuidas alustati

Jüri Pärg, täisnimega Valter-Ivar-Jüri Pärg, sündis 4. aprillil 1931 Võrus. Kümneaastasena küüditati ta koos emaga Tomski oblastisse; 1947. aastal kodulinna tagasi jõudes jätkas ta kooliteed ja hakkas lauljaks valmistuma Paul Elkeni juhendamisel. 1951. aasta Tallinna Muusikakooli vastuvõtul pääses ta esialgu viie väljavalitu hulka, kuid vastuvõetute nimekiri kadus seinalt. Lõpliku loa tõi Johannes Käbini resolutsioon „vastu võtta“. Pärg meenutas kummalist pööret kuivalt: „Teate, ma laulsin liiga hästi.“

Tuntuks saamine

Õpingute ajal, aastatel 1951–1958, laulis ta Estonia ooperikooris ja tegi väiksemaid osi. 1959. aastal lõpetas ta Aleksander Arderi lauluklassis konservatooriumi; Vanemuise solistina töötas ta juba aastatel 1958–1961. Tema rollide seas olid Guglielmo Mozarti ooperis „Così fan tutte“, Germont Verdi ooperis „Traviata“ ja Alfio Mascagni ooperis „Talupoja au“. Eesti Riiklikus Filharmoonias töötas ta nii estraadi- kui ka kammerlauljana ning need kaks tööd kattusid ajaliselt osaliselt.

Muusika ja tuntumad lood

Pärja hääles kohtusid ooperikool, kammerlaul ja lõunamaine estraad. Välismaised laulud jõudsid temani inimeste kaudu. Brasiilia laulja Jorge Goularti Tallinna kontserdi järel läks Pärg lava taha ning sai orkestrandilt loo „Rohelised silmad“ originaalteksti; Napoli kirjasõber saatis talle Sanremo lugusid ja noote. Helene Kuma läkitas „Granada“ noodi Riiga, kus Pärg selle kohe lindistas. Bakuu gastrollil tahtis sama laulu esitanud Muslim Magomajev temaga kohtuda, sest Pärja tõlgendus oli Magomajevile meeldinud. Pärg ütles oma valiku kohta lihtsalt: „Mulle meeldib Ladina-Ameerika muusika!“

Teine pool temast kõlas soolokavades. Aastatel 1967–2006 andis ta rohkesti soolokontserte pianistide, kitarristide ja organistidega; repertuaar ulatus Schubertist, Rahmaninovist ja Šostakovitšist Mart Saareni, Villem Kapini ja Ester Mägini. Nii ei olnud estraadilaulud kõrvalepõige, vaid üks pool klassikalise ettevalmistusega baritoni tööst.

Edu ja tunnustus

Filharmoonia estraadiorkestriga sõitis ta üheksa aastat mööda Nõukogude Liitu; lisaks esines ta Rumeenias, Ungaris, Süürias ja Jordaanias. 1980. aastal sai ta Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse. Plaadid „Laulupärg“, „Need aastad ja laulud“, „Ei saa mitte vaiki olla“ ja „Põhjarannik“ koondasid hiljem aariaid, romansse, rahvalaule ja igihaljaid viise. 2011. aastal pälvis ta oma sünnilinna Võru teenetemärgi.

Mis sai edasi

2019. aastal, 88-aastasena, läks Pärg taas stuudiosse. Ta salvestas kaua mõttes keerelnud seto sõjalaulu „Seto mõrsja surm“ ning jõulude eel Adolphe Adami „Oo, jõuluöö“. Esimese salvestuse võttis ta kokku talle omase asjalikkusega: „Võtsin teksti, astusin mikrofoni ette ja salvestus õnnestus esimese korraga.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 01.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada