Juice Newton
Juice Newtoni 1970. aastad möödusid peamiselt kohvikulavadel, kolmeliikmelises ansamblis ja tagasihoidliku vastuvõtu saanud sooloplaatidega. 1981. aastal tõi album „Juice“ läbimurde: tema kantri ja popi segu teenis plaatinaplaadi.
Viimati eetris · Queen of hearts
Lood eetris
90 päeva · 08.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Queen of hearts4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Newton muutis 1978. aastal ametlikult oma nime Judy Kay Newtonist Juice Newtoniks; Juice oli juba ammu tema hüüdnimi.
- The Carpenters viis 1978. aastal Newtoni ja Otha Youngi ühiselt kirjutatud loo „Sweet, Sweet Smile“ nii kantri- kui ka maheda popi edetabeli esikümnesse.
- Muusikast eemal on Newton pidanud hobuseid ja mänginud ka ise areenipolot.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Newton kasvas üles Virginia Beachis ning läks kitarriga Californiasse, kus ta õppis Foothill College'is ja laulis kohvikutes folki. Seal sai tema tähtsaimaks kaastööliseks kitarrist ja laulukirjutaja Otha Young. Koos Tom Kealeyga tegutsesid nad esmalt ansamblites Sweet Jubal ja Dixie Peach ning seejärel ansamblis Juice Newton & Silver Spur. RCA andis trio kaks esimest albumit välja 1975. ja 1976. aastal; Capitolilt ilmus 1977. aastal veel üks. Ansambel läks peagi laiali ja Newton jätkas sooloartistina, kuid Young jäi tema kitarristiks, laulukirjutajaks, produtsendiks ja tuurikorraldajaks.
Tuntuks saamine
Esimesed sooloalbumid jõudsid edetabelites vaid tagasihoidlikele kohtadele. Murrangu tõid produtsent Richard Landis ja 1981. aasta album „Juice“. „Angel of the Morning“, „Queen of Hearts“ ja Youngi loo „The Sweetest Thing (I’ve Ever Known)“ uus salvestus jõudsid kõik USA popiedetabeli esikümnesse ning album teenis plaatinaplaadi. Selle albumi lood kõlasid nii popi-, maheda popi kui ka kantrijaamades, ilma et Newton oleks pidanud ühe neist kasuks otsustama.
Muusika ja tuntumad lood
Newtoni plaatidel kõlas hele ja jõuline hääl ning lood olid valitud pigem emotsionaalse mõju kui žanripuhtuse järgi. Kui temalt 1988. aastal küsiti, kas tema muusika on folkrokk, kantrirokk, pehme rokk või popp, vastas ta: „Nimetage seda, kuidas soovite — mina teen just seda kõige paremini.“ Raadiojaamade eelistused muutusid, kuid tema muusika tuum jäi samaks: kümnendi keskpaigaks pöördusid tema albumid, näiteks „Old Flame“, rohkem kantripubliku poole, kuid meloodilise kantriroki alus jäi alles.
Edu ja tunnustus
„Quiet Lies“ jätkas 1982. aastal tema žanripiire ületavat edu ning 1983. aastal võitis Newton looga „Break It to Me Gently“ Grammy kantrimuusika parima naisvokaalesituse eest. Ülejäänud 1980. aastad salvestas ta plaate edasi ning sobitas selle tuuritamise ja noore perega. Pärast vaiksemat perioodi ilmusid 1998. aastal „The Trouble with Angels“ ja 1999. aastal „American Girl“ – tema esimene algupärane materjal kaheteistkümne aasta jooksul.
Mis sai edasi
Koostöö Youngiga kestis aastakümneid; enne tema surma 2009. aastal lõpetasid nad veel albumi „The Gift of Christmas“. Newton andis 2010. aastal välja „Duets: Friends & Memories“ ning hiljem jõudsid tema vanemad salvestised filmidesse: „Angel of the Morning“ kõlas 2016. aastal filmis „Deadpool“ ja 2020. aastal filmis „Promising Young Woman“. 2025. aastaks oli Newton pensionil: tuuritamine oli hakanud teda heidutama ning ta veetis aega pere ja hobustega. Kuulajatega hoidis ta sidet siiski edasi ja vastas kogu maailmast saabunud fännikirjadele oma autogrammiga.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 08.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
