Juhan Viiding
Luuletajana kandis ta Jüri Üdi nime, teatrilaval oli Hamlet ning lauldes äratas ellu vanu lööklaule. Juhan Viidingu loomingus kohtusid näitleja, luuletaja ja laulja.
Viimati eetris · Bella Bella Donna
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Bella Bella DonnaTõnu Aav/Tõnis Rätsep/Juhan Viiding2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja õde raadioajakirjanik Mari Tarand.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
1972. aastal lõpetas Viiding Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ja asus tööle Draamateatris. Tema luuledebüüt „Realistliku ingli laul“ ilmus 1968. aastal. 1971. aastal järgnes Jüri Üdi nime all „Detsember“, 1978. aastal aga seda loomejärku lõpetanud valikkogu „Ma olin Jüri Üdi“. Teatris mängis ta 1978. aastal nii Hamletit kui ka Peer Gynti. Koos Tõnis Rätsepaga lavastas ta 1977. aastal „Niagaara“. 1980. aastal tõi Viiding lavale nende kirjutatud näidendi „Olevused“. Tema töö ei piirdunud näitlemisega: ta kirjutas ja tõlkis lavastustele laulutekste, muu hulgas „Buratino“ ja „Kabaree“ jaoks. Filmivaatajani jõudis tema kirjutatud sõna ka „Nipernaadi“ stsenaariumis.
Muusika ja tuntumad lood
Amor Trios laulis Viiding koos Tõnis Rätsepa ja Lembit Ulfsakiga. Kolmiku repertuaari kuulusid 1930. ja 1940. aastate lööklaulud; instrumentaalseaded tegi ning saateansamblit juhatas Olav Ehala. Nende esituses kõlasid näiteks „Su parfüümist olen joobund“ ja „Armastusest räägi, Mariu“. Viidingu lauljatee teine tahk oli oma tekstide esitamine. Tõnis Rätsep saatis teda klaveril nii luuleõhtutel kui ka lavakavas „Öötöö“, kuhu kuulus „Eluaeg olen tahtnud õue“. Nii luulet kui ka laule esitas autor ise.
Koht eesti muusikas
Viidingu ja Rätsepa „Lavakavad“ jõudsid publikuni 1982. ja 1984. aastal. „Öötöö“ lavastasid nad 1987. aastal Kirjanike Majas. Esinemisi korraldas Kirjanike Liidu Kirjanduse Propaganda Büroo: lepiti kokku kohtumisi koolide, raamatukogude ja rahvamajadega, müüdi pileteid ning sõideti kohale väikebussiga. Rätsepa meenutuse järgi soovisid nad inimestega kohtuda Eestimaa eri paikades. Viiding ütles: „Maailm on provintside kogusumma.“ Ühiste lavakavadega esinesid nad ka väljaspool Eestit: „Öötööd“ mängiti 1988. aastal Soomes ja 1991. aastal Berliinis. Viimaseks ühiseks lavakavaks jäi „Kallis õhtu“, mida esitati 1994. aastal Rakvere teatri kohvikus.
Mis sai edasi
Viiding suri 21. veebruaril 1995 Raplas. Tema hääl säilis luule- ja lauluülesvõtetel. 2004. aastal ilmus viiest CD-st ja raamatust koosnev kogumik, mis tõi kokku tema luuleesitused, koostöö Rätsepaga ning Amor Trio laulud. Nii sai ühes väljaandes kuulata sama inimese erinevaid esinemisviise: oma luulet lugevat autorit, klaveri saatel esinevat lauljat ja vanade lööklaulude esitajat. 2023. aastal, Viidingu 75. sünniaastapäevaks, andis Vaiguviiul kogumiku uuesti välja nii viie CD kui ka viie vinüülplaadina, kaasas raamat.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 13.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.