Joni Mitchell
Ta ärkas Hawaii hotellis, tõmbas kardinad eest ja nägi kaugel rohelisi mägesid, aga alla vaadates parkimisplatsi. Joni Mitchell tegi sellest vaatest 1970. aastal loo „Big Yellow Taxi“ ning 56 aastat hiljem, pärast seda, kui ajuaneurüsm oli talt võtnud kõndimis- ja kõnevõime, laulis ta seda taas laval Kanada Juno auhindade galal.
Viimati eetris · Big Yellow Taxi
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Big Yellow Taxi1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- 2022. aasta jaanuaris eemaldas ta oma muusika Spotifyst solidaarsusest Neil Youngi protestiga ja tõi selle tagasi 2024. aasta märtsis, pärast seda, kui Young oli oma muusika tagasi toonud.
- Meryl Streep, kes 2024. aasta oktoobris Hollywood Bowlis Joni Jami laval kaasa lõi, kuulutati 2026. aasta jaanuaris Cameron Crowe' lavastatava eluloofilmi vanema Mitchelli osatäitjaks.
- 2026. aasta oktoobris sai temast naturaliseeritud USA kodanik ning ta säilitas ka Kanada kodakondsuse.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Roberta Joan Anderson sündis 1943. aastal Fort Macleodis Albertas ja kasvas üles Saskatoonis. Üheksa-aastaselt põdes ta lastehalvatust, mis nõrgestas tema vasakut kätt ja pani ta välja mõtlema oma kitarrihäälestused. Ta õppis Calgarys Alberta College of Artis, kuid lahkus aasta pärast lapseootel. 1965. aasta veebruaris sünnitas ta Torontos tütre ja andis ta lapsendamiseks; ema ja tütar said uuesti kokku 1997. aastal. Sama aasta juunis abiellus ta folklaulja Chuck Mitchelliga ja võttis tema perekonnanime ning pärast lahutust 1967. aastal kolis ta New Yorki, et jätkata üksi. Tema enda sõnul oli ta „asjaolude tõttu rööpast välja läinud maalikunstnik“.
Tuntuks saamine
1967. aastal nägi David Crosby teda Floridas Coconut Grove'is esinemas ja viis ta Los Angelesesse; tema debüütalbum ilmus 1968. aasta märtsis Crosby produtseerituna. „Ladies of the Canyon“ (1970) sai tema esimeseks kuldplaadiks ja sellel oli lugu, mille ta oli kirjutanud oma esimesel Hawaii-reisil. 1996. aasta intervjuus meenutas ta vaadet hotelliaknast: „parkimisplats nii kaugele, kui silm ulatus, ja see murdis mu südame“.
Muusika ja tuntumad lood
Album „Blue“ (1971) on plaat, mille ajakiri Rolling Stone 2020. aastal kõigi aegade parimate albumite seas kolmandaks reastas, ning „Court and Spark“ (1974), millelt tuli tema ainus USA top 10 singel, jõudis Billboardi albumiedetabelis 2. kohale. Seejärel pöördus ta džässi poole: albumi „Hejira“ salvestas ta koos basskitarrist Jaco Pastoriusega ja album „Mingus“ (1979) sündis koostöös Charles Mingusega, kes suri enne plaadi valmimist. „Shine“ (2007) jäi tema viimaseks omaloominguliseks albumiks.
Mis sai edasi
2015. aasta märtsis rebenes tal ajuaneurüsm, mis võttis talt kõndimis- ja kõnevõime. Paranemise ajal kogunesid Brandi Carlile ja teised muusikud tema Los Angelese koju koos musitseerima. 24. juulil 2022 ilmus Mitchell etteteatamata Newport Folk Festivalile ja andis tiibtoolis istudes oma esimese täispika esinemise umbes kahe aastakümne jooksul. Hiljem ütles ta: „Olin vaimustuses ja tundsin end austatuna. See äratas minus uuesti isu selle järele.“
2023. aasta juunis oli ta peaesineja kontserdil, mida kuulas 27 000 inimest Washingtoni osariigis Gorge Amphitheatre'is, ja 2024. aasta veebruaris esines ta esimest korda Grammy galal. 2026. aasta märtsis anti talle Juno auhindade galal elutööauhind ning ta laulis loo „Big Yellow Taxi“ koos Sarah McLachlani ja Allison Russelliga.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga20 allikatKontrollitud 03.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
