Kuidas alustati

1939. aastal Brightonis sündinud Wakelin esines algul oma kodulinna klubides, kuid suurema eduta. Murrang saabus siis, kui plaadifirma Pye Records produtsent Robin Blanchflower teda märkas. Blanchflower oli äsja kaasa aidanud sellele, et Carl Douglas tõusis looga „Kung Fu Fighting“ edetabeli tippu. Wakelini koostööpartnerite seas olid Steve Elson ja Keith Rossiter ning ta hakkas kirjutama materjali, mis pidi tema sõnul „inimestele silma jääda“. Ta ei püüdnud niivõrd moevooluga sobituda, vaid leida piisavalt värvikat lugu, millest saaks laulu.

Tuntuks saamine

Poks andis talle selle loo. Wakelin oli raskekaalu poksimatše jälginud juba lapsepõlvest, mil tema isa tõusis keset ööd, et kuulata New Yorgist ülekantud Rocky Marciano matše. Muhammad Ali karisma võlus teda täielikult. 1974. aasta Rumble in the Jungle, kus Ali alistas George Foreman Kinshasas, andis loole „Black Superman (Muhammad Ali)“ õige hetke. Koos Kinshasa Bandiga ilmunud reggae-varjundiga austuslaul jõudis 1975. aasta alguses Suurbritannias 7. kohale ja hiljem Kanada edetabeli tippu.

Muusika ja tuntumad lood

See läbimurre kinnistas Wakelini laulja ja laulukirjutajana, kes suutis spordimütoloogia muuta skandeeriva kõlaga poplooks. Järgmine singel „Cream Puff“ edetabelisse ei jõudnud, kuid 1976. aastal tuli veel suurem hitt Suurbritannias: teine Alist kõnelev lugu „In Zaire“ tõusis 4. kohale ja jõudis edetabelitesse üle Euroopa. Wakelin tõstis hiljem eraldi esile loo löökpillid: „Teist sellist lugu kõigi nende trummidega ei kuule.“ Selle jõuline rütm ja korduvad vastused tegid salvestuse kohe äratuntavaks.

Edu ja tunnustus

Need kaks singlit jäid tema ainsateks Ühendkuningriigi Top 40 lugudeks, kuid püsisid Top 40 seas kokku 17 nädalat ja Top 10 seas kuus nädalat. Wakelin jätkas albumitega, mille hulgas olid „African Man“ ja „Double Trouble“, samal ajal kui hilisemad singlid kaugenesid poksiteemast. Pärast 1976. aastat jäi edu tagasihoidlikumaks, kuid ta jätkas laulukirjutaja ja salvestava artistina.

Mis sai edasi

1983. aastal avaldas ta loo „Where Seagulls Fly“, mille ajendiks sai jalgpalliklubi Brighton & Hove Albion osalemine FA Cup Finali mängus; nõnda tuli loos taas esile tema kodulinn. Albumeid ilmus ka 2000. aastatel. 2016. aasta intervjuus pärast Ali surma ütles 77-aastane Wakelin, et esineb endiselt Brightonis ja laulab teistele artistidele taustavokaali — ta oli töötav muusik, mitte pelgalt kahe 1970. aastate naljalaulu hääl.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 20.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada