John Pori orkester
Džässorkestri kõla ja rahvalikud viisid tegid John Pori orkestri tuttavaks ka neile, kes tantsusaali ei sattunud: muusika jõudis nendeni raadio ja heliplaatide kaudu.
Viimati eetris · Meistrimeeste Laul
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Meistrimeeste LaulFriedrich Kaasik/John Pori orkester1 kord eetrisviimati
Esitaja lugu
Kuidas alustati
John Pori (1906–1947) nime kandev orkester kuulus 1930. aastate Eesti tantsumuusika tuntud koosseisude hulka. Orkestrijuhi sünninimi oli Aleksei Johannes Porisammul, hiljem Juhan Porisammul. Tema töö ei piirdunud pillimeeste juhtimisega: Pori tegi välismaistele moelauludele eestikeelseid sõnu ning aitas need kodusele publikule tuttavaks laulda. 1938. aastal mängis tema orkester Estonia suveaias.
Muusika ja tuntumad lood
Koosseisu ja kõlapildi poolest sarnanes Pori kollektiiv džässorkestriga, kuid repertuaar oli rahvalikum ja lihtsam. See tõi džässiliku tantsuorkestri kõla ka konservatiivsema maitsega kuulajani. Orkestri tuntust kasvatasid rohked plaadistused ja korrapärased esinemised raadios. Kuulaja ei pidanud muusikutega kohtumiseks tingimata restorani minema: sama koosseis jõudis temani koduse raadioaparaadi kaudu.
Repertuaari kuulusid näiteks „Postipoiss“, „Mulgimaa“ ja „Tango notturno“. Pori eestikeelsete tekstide kaudu said mitmed välismaised viisid kohaliku lauluelu osaks. Üks neist oli „Mu kodu on Roslagen“, mille algupärandi „Calle Schewens vals“ autor oli rootslane Evert Taube. Orkester esitas tantsumuusikat ning Pori andis tuttavatele viisidele eestikeelsed sõnad.
Mis sai edasi
1940. aastal asutas Pori Punalipulise Balti Laevastiku Maja džässorkestri, mida juhatas 1. juulini 1941. Sama aasta augustis tegutses tema juhatusel mõnda aega Eesti Draamateatri džässorkester. Saksa okupatsiooni ajal juhtis ta Gloria restorani orkestrit ning mängis mõnda aega saksofoni ka ringhäälingu Landessender Reval tantsuorkestris.
Sõja lõpu eel leidis Pori viisi, kuidas pillimehi mobilisatsiooni eest kaitsta. Pärast seda, kui Punaarmee oli Tallinna vallutanud, vormistas ta oma orkestri Tallinna Raudteelaste Klubi hingekirja: raudteeteenistujaid sõtta ei võetud. Vastutasuks mängis orkester klubi üritustel paar korda kuus tasuta.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga20 allikatKontrollitud 14.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.