John Fred & His Playboy Band
Ansamblit John Fred and His Playboy Band mäletatakse küll psühhedeelse ühe hiti imena, ent rühm oli mänginud Baton Rouge'is enam kui kümme aastat R&B-d, enne kui nende Beatlesist inspireeritud naljalugu tõukas Beatlesi enda USA edetabeli tipust.
Viimati eetris · Judy in Disguise
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Judy in Disguise3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Kui lugu „Shirley“ tõi Fredile kutse saatesse American Bandstand, lükkas ta Dick Clarki kutse tagasi, et jõuda koju keskkooli korvpalliturniirile.
- Aastaid hiljem tundis Elvis Presley Fredi ära mitte loo „Judy in Disguise“ järgi, vaid Playboysi jõulise 1964. aasta popurrii „Boogie Children“ järgi.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
John Fred Gourrier asutas ansambli Playboys 1956. aastal koos Baton Rouge'i koolikaaslastega. Selleks ajaks oli Fats Domino lugu „Going to the River“ muutnud tema arusaama muusikast. Ansambli juured ei olnud humoorikas popmuusikas, vaid piirkonna mustanahaliste R&B-s. Teismelisena salvestas Fred loo „Shirley“ Cosimo Matassa stuudios New Orleansis koos Domino ansambli muusikutega; singel jõudis edetabelis Hot 100 82. kohale.
Tuntuks saamine
Pärast kolledžiõpingute aegset pausi pani Fred 1964. aastal ansambli uuesti kokku. Kitarrist Lynn Ourso ja saksofonist Andrew Bernard said tema olulisteks kaaslasteks, kui bänd sulatas Louisiana R&B-st, valgest soulist ja Briti invasiooni popist puhkpillikeskse kõla. Lugu „Up and Down“ hakkas R&B edetabelis tõusma, kuid Fredi meenutuse järgi kadus see eetrist pärast seda, kui Billboardi reklaamist selgus, et Fred on valge. Ta ütles: „Pärast seda sain aru, et me ei saa enam R&B-d salvestada. Pidime salvestama popmuusikat.“
Muusika ja tuntumad lood
Popmuusika poole pöördudes ei loobunud ansambel oma vanast kõlast. Lugu „Agnes English“ ühendas souli jõulisuse popiliku viimistlusega. Fredi ja Bernardi lugu „Judy in Disguise (With Glasses)“ viitas mänguliselt Beatlesi loole „Lucy in the Sky with Diamonds“ ning muutis selle kaja säravaks, puhkpillidest värviliseks psühhedeelseks popiks. Naljalugu tõi ansamblile tähelepanu, kuid selle taga seisis suur ja distsiplineeritud koosseis, mis oli aastaid Louisiana tantsusaalides mängu õppinud.
Edu ja tunnustus
1967. aasta lõpus ilmunud „Judy in Disguise (With Glasses)“ tõusis Ameerika Ühendriikides kaheks nädalaks 1. kohale, tõugates esikohalt Beatlesi loo „Hello, Goodbye“, ning jõudis Suurbritannias 3. kohale. Kuna hitt oli ootamatult suur, jäi ansambel avalikku mällu naljaloobändina. Järgmisel, ambitsioonikal albumil Permanently Stated katsetas ansambel orkestri ja kooriga, kuid samaväärset kuulajaskonda see album ei leidnud. Bernard lahkus ja enne kümnendi lõppu läks Playboy Band laiali.
Mis sai edasi
Pärast ansambli lõppu jätkas Fred plaatide salvestamist, laulude kirjutamist ja produtseerimist ning tegi muu hulgas koostööd Irma Thomasega. Hiljem avaldas ta kaks sooloalbumit ja hakkas 1999. aastal juhtima Baton Rouge'i raadiosaadet The Roots of Rock and Roll, kus tema aastakümnete jooksul kogunenud kohtumistest sai kohalik muusikaajalugu. Ta suri New Orleansis 15. aprillil 2005; tema mälestusmissale Baton Rouge'is kogunesid endised bändikaaslased ning sajad sõbrad ja fännid. 2007. aastal võeti ta esimesena taaselustatud Louisiana Music Hall of Fame'i liikmeks.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 23.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
