Joel Steinfeldt sündis 10. juunil 1950 Tallinnas. Ta oli hariduselt mööblitisler ja muusikas iseõppija. 1968. aastal astus ta ansambliga PopPojad üles kontserdil kinos Kosmos, mida Eesti Entsüklopeedia nimetab NSV Liidu esimeseks rokikontserdiks. Seejärel tegi ta läbi pika kooli eri koosseisudes – Kooma, Haak ja Hallo. 1977. aastal sai temast Vitamiini esimeste aastate solist. 1978. aastal hakkas ta tegutsema vabakutselise muusikuna.

Vitamiini mänedžer Jüri Mitt meenutas, et „Autorong“ salvestati 1978. aasta aprillis ja Eesti Raadio keskööprogramm kuulutas selle kuu populaarseimaks looks. Aastakümneid hiljem kirjeldas Vitamiini klahvpillimängija Peeter Vähi Steinfeldti loomingu eripärana lihtsust, ausust ja lapselikku siirust. Ta ütles, et need lood meeldisid nii väikestele lastele kui ka eakatele. See kirjeldus sobib hästi tema autorilauludega: neis leidub ühtaegu vallatuid tegelasi ja otsekohest tundeväljendust.

Lavatee ei olnud siiski sirge. 1976. aastal määras Eesti NSV Kultuuriministeerium talle Viljandi rokifestivalil „ebaväärika lavalise käitumise“ eest kuuekuulise esinemiskeelu. 1980. aastal järgnes teine, määramata ajaks antud keeld, mida ametlikult ei tühistatud. Samal ajal ei kadunud Steinfeldt muusikast: ta oli aastatel 1979–1981 Dr. Friedrichi solist ning osales ansambliga 1983. aasta Tallinnfilmi muusikafilmis „Šlaager“. Aastatel 1986–1989 laulis ta Prohvetis. „Viimane tassike teed“ jõudis 1988. aastal Eesti Televisiooni võistluse „Pop Tipp“ finaali.

Olulise tunnustuse tõi talle „Kaks südant“. Arne Oidi lauluvõistlusel sai ta selle looga parima esitaja tiitli ning laul ise tunnistati nii parimaks lauluks kui ka parima tekstiga looks. 2005. aasta rahvahääletusel paigutati „Kaks südant“ Eesti saja parima laulu seas neljandaks. Selle tunnustuse andis laulule publik ise.

Aastatel 1989–1995 elas Steinfeldt Itaalias. Eestisse naasmise järel laulis ta Apostel Joel Grupis ja JoStEl Bandis ning avaldas nii autoriplaate kui ka kogumikke. Tema salvestiste hulka kuuluvad „JOEL“, „Ja sa pagened siis…“, „Eesti kullafond“ ja „Teiste laulud minu suul“. Alates 2002. aastast kandis ta nime Joel Friedrich ning 2004. aastal avaldas ta oma lauludest kaheosalise lauliku „Külvist lõikuseni“. 2024. aasta detsembris tuli Vitamiin pärast üle 36 aasta taas korraks kokku, et anda kontsert „Viimane vaatus“. Kontserdi kavas kõlas uues seades tema „Tiigrikutsu“ ning ka Steinfeldt ise astus lavale. Nii ulatub tema laulutee kuuekümnendate rokilavadelt üle sajandivahetuse.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga40 allikatKontrollitud 22.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada