Kuidas alustati

Kantrimuusika jõudis Nicholsini kõigepealt perekonna kaudu. Tema veoautojuhist isa mängis kohalikus ansamblis basskitarri; isa, vanaisa ja onud tutvustasid talle seda žanri ning varaste mõjutajatena on Nichols nimetanud Merle Haggardit, George Jonesi, George Straiti ja Buck Owensit. Üheksateistkümneaastasena salvestas Nichols plaadifirmale Intersound omanimelise albumi. Sellel polnud erilist mõju, nii et ta esines aastaid baarides ning töötas kolija, mehaaniku, diskori ja kaablipaigaldajana. Nende ooteaastate jooksul otsustas ta, milline peaks olema tema lauljahääl.

Tuntuks saamine

Need õpiaastad tulid kasuks, kui Nashville'is avanes uus võimalus. Nichols lahkus plaadifirmast Giant, kui ettevõte soovis popilikumat suunda, ning sobis seejärel Universal Southi ja produtsent Brent Rowaniga paremini kokku. Nende 2002. aasta album „Man with a Memory“ muutis teise katse tõeliseks alguseks: „The Impossible“ jõudis kantriedetabeli esikolmikusse ja „Brokenheartsville“ sai tema esimeseks esikohahitiks. Academy of Country Music tunnustas teda parima uue meeslaulja tiitliga ning album ja selle singlid tõid talle esimese tema kolmest Grammy nominatsioonist.

Muusika ja tuntumad lood

Tema muusika püsiv tunnus on klassikalise honky-tonk'i juurtega sügav bariton, isegi kui produktsioon liigub tänapäevase raadiokõla poole. Nichols pole kunagi teeselnud, et kunst ja äri sobituvad pingeteta. 2022. aastal selgitas ta, et ülesanne on jääda truuks nii iseendale kui ka sellele, mida kuulajad temas ära tunnevad, ning selleks tuleb leida vastuvõetav kompromiss. Just sellepärast ei varja nüüdisaegsed meloodiakonksud tema hääle vanemat kantrifraseerimist.

Edu ja tunnustus

Edu saabus lainetena, mitte ühe katkematu tõusuna. 2024. aastaks oli Nicholsil kuus kantriedetabeli esikohta ja kümme esikümnesse jõudnud lugu, samuti üks CMA auhind, üks ACM auhind ja kolm Grammy nominatsiooni. Nende taga on läbimurre 2000. aastate alguses, naasmine tuuridele pärast 2007. aastal alkoholi kuritarvitamise tõttu läbitud taastusravi, hilisemad edetabelitipud ning teine tõus raadios pärast keerulist aega plaadifirmaga.

Mis sai edasi

Kui tema leping plaadifirmaga Show Dog/Universal lõppes, läks Nichols juba järgmisel päeval stuudiosse ja alustas tööd albumiga „Crickets“. Tema sõnul tähendas uus algus naasmist tööviisi juurde, milles oli taas alandlikkust ja suurt tahtmist; 2013. aasta albumilt jõudis kaks lugu edetabeli esikohale. 2022. aastal viis „Good Day for Living“ ta taas kokku Benny Browni ja tuttavate produtsentidega. Sama joon jätkus 2024. aasta albumiga „Honky Tonks and Country Songs“. Nicholsi sõnul kõlas tema stuudiohääl rohkem tema enda moodi ja lähemal algusaegadele kui mitmel eelmisel plaadil. Ta esitles albumit klubis Gilley's Dallas, mis tähistas oma kahekümne esimest aastapäeva.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 03.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada