Kuidas alustati

Joe Dolce kasvas üles itaalia-ameerika peres Ohio osariigis Painesville'is. Esimest korda astus ta lavale Molière'i näidendi koolilavastuses. Ohio ülikoolis õppis ta arhitektuuri, avastas rahvamuusika ja mängis muu hulgas ansamblis Headstone Circus, kuni otsustas hakata elukutseliseks muusikuks. Pärast ligi kümmet aastat Ameerika esinemisringkonnas järgnes ta 1978. aastal oma tantsijast abikaasale Melbourne'i. Kui abielu lõppes, oli ta rahatu ja esines pubides väikese tasu eest. Siis lõi ta kabareeliku Joe Dolce Music Theatre'i ning kirjutas ka pagulastest rääkiva protestilaulu „Boat People“.

Tuntuks saamine

1979. aastal proovis Dolce Fitzroys toimunud talendiõhtul uut karakterlaulu itaalia poisist, kes vahetab emaga repliike. Hääl kuulus Giuseppele, ühele tema mitmest kabareetegelaskujust, ning fraasid pärinesid Dolce'i itaalia päritolu sugulaste kõnest Ohios. 1980. aastal salvestatud „Shaddap You Face“ tegi tema teatrikava kogu maailmas tuntuks. Lugu püsis edetabeli esikohal Austraalias kaheksa ja Suurbritannias kolm nädalat ning tõusis edetabelite tippu kõikjal Euroopas ja mujalgi; Austraalias ületas see varasema riikliku müügirekordi.

Muusika ja tuntumad lood

Aktsent oli vaid üks mask, mitte esineja kogu olemus. Dolce tunnistas hiljem, et katsed itaaliapärast valemit korrata olid „esimese loo kehvad fotokoopiad“. Roll hakkas õõnestama ka kunstilist identiteeti, mida ta tahtis hoida. Guardianile antud intervjuus ütles ta: „Kui ma oleksin kogu elu seda tegelaskuju mänginud, oleksid inimesed uskunud, et see olengi päriselt mina.“ Tema hilisem looming hõlmas rahvamuusika-, klassika- ja kooriseadeid muu hulgas Sappho ja Sylvia Plathi tekstidele ning kirjanduslikku muusikakabareed koos kauaaegse partneri Lin Van Hekiga.

Edu ja tunnustus

Läbimurde mõju kestis edetabeliedust palju kauem. Loost ilmus sadu kavereid paljudes keeltes, nende seas ka Austraalia põlisrahva keelde kohandatud versioon, ning originaal püsis televisioonis ja popkultuuris ringluses. Lugu, mis näis põgusa naljahitina, andis Dolce'ile oma tuluga vabaduse tegeleda vähem kommertsliku muusika ja kirjutamisega.

Mis sai edasi

Alates 2009. aastast on Dolce'i luulet Austraalias regulaarselt avaldatud. 2010. aastal võitis ta Launceston Poetry Cupi ning tema luuletusi valiti kogumiku Best Australian Poems järjestikustesse väljaannetesse. Kogumikku „At the Noisy Cafe“ koondas ta aastatel 2017–2023 kirjutatud tekstid. 2024. aastal ilmus „Green-eyed Boy of the Rain“, tema esimene stuudioalbum 17 aasta järel. 2026. aastal lisas National Film and Sound Archive loo „Shaddap You Face“ valikusse Sounds of Australia, kuhu kogutakse kultuuriliselt, ajalooliselt või esteetiliselt olulisi salvestisi.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 30.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada