Kuidas alustati

Bataan sündis afroameeriklasest ema ja filipiinlasest isa perre. Ta kasvas üles puertoricolastest naabrite keskel, tänavanurkadel kõlanud doo-wop'i ja ladina rütmide saatel. Teismelisena liitus ta jõuguga ning sai varastatud autoga sõitmise eest viieaastase vanglakaristuse; vanglas hakkas ta tänavaelu asemel tegelema muusikaga. Pärast vabanemist harjutas ta Harlemi Jackie Robinsoni vabaajakeskuses iga päev kolm tundi klaverit. Kui üks noor ansambel ruumi enda kasutusse võttis, ütles Bataan oma soovi otse välja. Ta on meenutanud: „Võtsin noa välja, lõin selle klaverisse ja ütlesin: minust saab selle bändi juht.“ Ähvardusest kasvas koostöö: järgmise kuue kuu jooksul õpetasid nad üksteist, õppisid kuulmise järgi ja hakkasid lugusid looma.

Tuntuks saamine

Algusaegade ansambel soojendas Tito Puente ja Eddie Palmieri esinemisi, enne kui Fania kaasasutaja Jerry Masucci neile lepingut pakkus. Nende 1967. aasta debüüt „Gypsy Woman“ sai Bataani esimeseks hitiks ja murdis läbi New Yorgi ladina muusika turul, kuigi nimilugu lauldi inglise keeles. Just selles segus oligi mõte: ta vormis oma kodukandi helidest ja pingetest ladina muusika, mis kandis rütmibluusi jutustamisviisi. Kaheksa Fania albumiga kinnistas ta end laulja, pianisti, laulukirjutaja, arranžeerija ja produtsendina, mitte ühe stiiliga piirduva moenähtusena.

Muusika ja tuntumad lood

Tema plaadid liikusid aina edasi: ingliskeelsed soul-ballaadid seisid kõrvuti afrokuuba ja Brasiilia rütmidega, hiljem lisandusid disko ja hiphop. 1973. aastal sulatas ta salsa ja souli kokku sõnaks ning albumipealkirjaks „Salsoul“; aasta hiljem aitas ta koos vendade Cayredega asutada samanimelise plaadifirma, kuid müüs hiljem oma osaluse. Bataan meenutas hiljem, et 1979. aasta singlist „Rap-O Clap-O“ sai peaaegu esimene poodidesse jõudnud räpiplaat: Fatback Bandi ja Sugarhill Gangi väljaanded jõudsid müügile napilt enne seda. Edu tõttu Euroopas läks ta välismaale tuurile, mis pidi algul kestma ühe nädala, kuid venis ligi kuuekuuseks.

Edu ja tunnustus

Bataani tähtsus ei põhine ainult müügil, vaid sama palju ka tema kultuurilisel ulatusel. Smithsoniani 2012. aasta austusavaldus tõstis ta esile inimesena, kes ühendab Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika ajalugu, muusikat ning kogukondlikku tegevust. Tema publikus said kokku filipiinlastest, mustanahalistest ja ladinaameeriklastest kuulajad, kelle identiteedid olid tema muusikas alati kohtunud.

Mis sai edasi

Pärast oma 1981. aasta albumit tõmbus Bataan stuudiotööst tagasi ja tegeles suure osa järgmisest kahest kümnendist raskustesse sattunud noorte nõustamisega. 1990. aastate keskel naasis ta lavale ja 2005. aastal ka täispika albumiga „Call My Name“. See tagasitulek jäi kestma: 2024. aasta juulis oli 81-aastane Bataan Brooklyni Prospect Parkis suure ansambli eesotsas ja esitas energilise 90-minutilise kava.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 17.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada