Kuidas alustati

Bruno Fumard laulis kirikus juba üheksa-aastaselt. Viieteistkümneaastaselt vaimustus ta rock ’n’ roll’ist ja kuulas Elvis Presleyt. Ta jättis keskkooli pooleli ja pidas mitut ametit. Ta töötas korstnapühkija, kolija, aknapesija ja fotograafina. Esimest korda laulis ta publiku ees kuueteistkümneaastaselt La Rochelle’i näitusmessil.

Tuntuks saamine

1983. aastal andis Polydor välja 45-pöördelise singli, mis tõi lauljale tuntuse. Singlil kõlab „C’est lundi“, mille sõnad ja muusika on tema kirjutatud ning mille ta esitas nime all Jesse Garon et l’Âge d’or. Pariisis salvestatud plaadil saadavad tema häält kaks kitarri ja saksofon. Aeglase palaga „Nous deux“ sai ta tuntuks ka ballaadilauljana.

Muusika ja tuntumad lood

1990. aastatel salvestas ta veel muusikat, muu hulgas loo „Elle n’a pas dit oui“. 2004. aasta album „Je crois en la vie“ koondab eri laadi lugusid tema repertuaarist. Tema enda rokklugude kõrval kõlavad seal „La Ballade irlandaise“ ja „Blueberry Hill“. 2006. aastal salvestas ta koos ansambliga Les Forbans plaadi „D’un commun accord“. Sellel kõlab nende uus versioon loost „C’est lundi“.

Mis sai edasi

Jesse Garon tõmbus meelelahutusärist eemale, kuid esines laval edasi. 2007. aastal esines ta Olympias ja rääkis hiljem väljaandele Le Parisien, et oli hakanud klaverit mängima. Ta rääkis rock ’n’ roll’i missa kirjutamisest ja väljendas samale lehele veel üht soovi, mis kõlab tõlkes nii. „Tahaksin ka kontsertpianistina Beethoveni sonaate mängida.“ 2012. aastal ilmus Les Issambres’is publiku ees tehtud salvestis. 2013. aastal kuulutati Gironde’is välja kontserdid, mille keskmes olid tema klaveripalad „Les Sonatines“. Samal aastal tegid Bob Sinclar ja Mark O Mariotti loost „C’est lundi“ uue versiooni pealkirjaga „C’est la vie“. 2024. aastal tegeles ta muu hulgas kalligraafiaga.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 09.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada