Kuidas alustati

Jerry Reed Hubbard sündis 1937. aastal Atlantas. Kui ta oli seitsmeaastane, näitas ema talle mõnda akordi ning Merle Travise ja Chet Atkinsi plaatide järgi õppis ta ise edasi. Juba varateismelisena esines ta samas kontserdikavas Ernest Tubbi ja Faron Youngiga. Capitol sõlmis temaga 1955. aastal lepingu, kuid esimesed plaadid ei äratanud peaaegu mingit tähelepanu. Muusikakirjastaja Bill Lowery suunas ta laule kirjutama ning see nõuanne kandis vilja siis, kui Reed teenis sõjaväes: Brenda Lee viis tema loo „That’s All You Gotta Do“ popedetabeli esikümnesse.

Tuntuks saamine

Pärast sõjaväest lahkumist kolis Reed 1962. aastal koos perega Nashville'i. Sessioonimuusiku töö hoidis teda stuudio lähedal, samal ajal jõudis Porter Wagoneri esituses Reedi lugu „Misery Loves Company“ esikohale. Chet Atkins sõlmis temaga 1964. aastal lepingu RCA-s ning iseärasuste silumise asemel soovitas tal jääda iseendaks. Elvis Presley salvestas 1967. aastal loo „Guitar Man“ ja 1968. aastal loo „U.S. Male“; mõlema loo eksimatult äratuntava soolokitarripartii mängis Reed.

Muusika ja tuntumad lood

See kitarr ei olnud kaunistus, vaid mootor. Reedi sõrmitsemistehnika võimaldas pöidlaga vedada bassikäiku ja sõrmedega sellele kõrgregistris vastata; nii tekkis liikuv kõla, mis meenutas kahe mängija sõbralikku vaidlust. Oma tunnusliku kõlapildi leidis ta ka praktilise probleemi tõttu: teraskeeled lõhkusid tema küüsi, mistõttu võttis ta kasutusele nailonkeeled. 2005. aasta intervjuus ütles ta muudatuse kohta: „See justkui kinnistas mu mängustiili.“

Sama rütmiline vaimukus kandis lugusid „Amos Moses“ ja „When You’re Hot, You’re Hot“ ning autotemaatilist satiiri „Lord, Mr. Ford“, instrumentaalpala „The Claw“ kujunes aga kitarristide põlvkondade proovikiviks.

Edu ja tunnustus

1970. aastatel avardas televisioon Reedi esinemisvälja. Esinemised saates The Glen Campbell Goodtime Hour tõid talle esimese rolli Burt Reynoldsi filmis ning Smokey and the Bandit muutis Snowmani tegelaskuju ja loo „East Bound and Down“ teineteisest lahutamatuks. Ent auhinnad tunnustasid ikka tema muusikat: ta võitis kolm Grammyt, neist kaks koos Atkinsiga tehtud instrumentaalalbumite ja ühe loo „When You’re Hot, You’re Hot“ eest.

Mis sai edasi

Reed naasis 1998. aastal koos Old Dogsiga ansamblitöö juurde, jätkas salvestamist oma plaadifirma kaudu ning võeti 2005. aastal Nashville Songwriters Hall of Fame'i liikmeks. Ta suri 2008. aastal emfüseemi tüsistuste tagajärjel. Üheksa aastat hiljem võeti ta Country Music Hall of Fame'i liikmeks.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 20.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada